Eesti tõusis majandusvabaduse edetabelis

Laura Raus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti lipp.
Eesti lipp. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Eesti tõusis Heritage Foundationi ja Wall Street Journali koostatud majandusvabaduse edetabelis aastaga kahe koha võrra neljateistkümnendaks.


Edetabeli, mis võtab arvesse majanduspoliitika arenguid alates 2009. aasta teisest poolest, esikümme on järgmine:

  1. Hongkong
  2. Singapur
  3. Austraalia
  4. Uus-Meremaa
  5. Šveits
  6. Kanada
  7. Iirimaa
  8. Taani
  9. USA
  10. Bahrain

Edetabeli kuus esimest riiki kuuluvad vabade majanduste kategooriasse. Eesti on liigitatud peamiselt vabade majanduste hulka koos 17. kohal asuva Soome ning 24. kohal paikneva Leeduga. Läti oma 56. kohaga jääb mõõdukalt vabade majanduste hulka. 143. kohal asuva Venemaa liigitavad edetabeli koostajad peamiselt mittevaba majandusega riigiks.

Edetabeli lõpus, 183. kohal asub Zimbabwe. Sellele eelnevad vahetult Kuuba, Eritrea, Venezuela ja Birma, millel kõigi majandust nimetavad edetabeli koostajad rõhutuks.

Majandusvabadus on viimasel ajal edenenud, saades suures osas tagasi üleilmse majanduskriisi ajal kaotatud jõu, märgivad edetabeli koostajad. Majandusvabadus on kasvanud kõigis piirkondades peale Euroopa ja Põhja-Ameerika. Euroopas jäi majandusvabaduse tase keskmiselt samaks, kuid Põhja-Ameerikas isegi alanes.

Aasta varasemaga võrreldes on enim majandusvabadust kaotanud Island, Alžeeria, Ida-Timor, Kuveit ja Iirimaa. Majandusvabadus on kõige rohkem suurenenud Rwandas, Djiboutis, Seišellidel, Saalomini saartel ning Guinea-Bissaus.

Edetabel mõõdab kümmet majandusvabaduse komponenti - ettevõtluse, kaubanduse, investeeringute, tööjõu ja finantsvabadus, valitsuse kulutused, maksukoormus, hinnastabiilsus, omandiõigused ning vabadus korruptsioonist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles