Kaubanduskoda: kütuseaktsiis tuleks taas teehoiuga siduda

Maantee. Foto on illustreeriv.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Eesti Kaubandus-Tööstukoja hinnangul tuleb kütuseaktsiiside laekumine siduda taas teehoiu rahastamisega ning seeläbi suurendada teehoiu rahastamist iga aastaselt ligi 100 miljoni euro võrra, vahendab BNS

«Teehoiu rahastamise suurendamiseks peame oluliseks kaaluda taas kütuseaktsiisi laekumise sidumist teehoiu rahastamisega ehk taastada olukord, mis kehtis enne 2015. aastat,» seisab koja kirjas valitsusele, vahendab BNS. 

Kaubanduskoja hinnangul oleks tänast makromajanduslikku olukorda arvestades oluline tagada senisest suurem ja stabiilsem teehoiu ja taristuinvesteeringute rahastatus. Kirjas märgitakse, et teehoiu rahastamise suurendamine on otseselt vajalik samm, et suurendada Eesti majanduse konkurentsivõimet ning tagada ja ühtlustada regionaalset konkurentsivõimet.

Kuni 2014. aasta lõpuni sisaldus teeseaduses põhimõte, mille kohaselt vastas teehoiu rahastamise suurus vähemalt 75 protsendile kütuseaktsiisi ning 25 protsendile erimärgistatud kütuste aktsiisi kavandatavast laekumisest. Sellest põhimõttest loobuti 2015. aastal. Eelnõu seletuskirjas toodi välja, et muudatusega ei muudeta teehoiu rahastamise mahtu.

«Tänaseks on selge, et rahastamispõhimõtte muudatuse tulemusena jääb riigil tegemata sadade miljonite eurode ulatuses investeeringuid teehoidu. Näiteks järgmiseks aastaks prognoosib rahandusministeerium kütuseaktsiisi laekumiseks 532 miljonit eurot. Kui teehoiu rahastamine oleks jätkuvalt seotud kütuseaktsiisi laekumisega, oleks 2017. aastal teehoiu rahastuse suurus veidi alla 400 miljoni euro. Teehoiukava 2014-2020 finantsplaani kohaselt soovitakse järgmisel aastal suunata riigimaanteede hoiuks vaid umbes 283 miljonit eurot,» seisab kirjas.

«Alates 2015. aastast kehtiv teehoiu rahastamissüsteem on juba näidanud, et selle abil ei ole võimalik kiiremas tempos maanteede kvaliteeti tõsta. Seetõttu teeme ettepaneku minna teehoiu rahastamisel vana süsteemi juurde tagasi,» lisas koda kirjas.

«Selline süsteem tagab järjepideva teehoiu rahastamise ning võimaldab tänasest oluliselt rohkem investeerida teehoidu ehk 100 miljonit eurot aastas,» märgib koda.

Tagasi üles