Pangad: inimeste huvi pangavahetuse vastu on madal

Nordea pangakontor

FOTO: Andres Haabu

Sügisest Eestis kehtima hakkav maksekontode direktiiv toob siintegutsevate pankade sõnul muudatusi nii igapäevapangateenustes, nende pakkumise protsessides kui ka investeeringuid IT-süsteemidesse. Samas nendivad nad, et huvi pangavahetuse vastu on siiani üsna madal olnud.

«Maksekontode direktiivi ülevõtmine Eesti seadustesse toob kaasa muudatusi maksekonto ja maksekontoga seotud igapäevapanganduse teenuste ning nende teenuste pakkumiste protsessides,» kirjeldas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask, mis muudatusi toob pankade jaoks sügisest ka Eestis kehtima hakkav maksekontode direktiiv, mis peaks idee järgi lihtsustama riigis seaduslikul alusel viibivatele inimestele - nii Euroopa majandusliidu kui Eesti kodanikele - pangakontode avamist ning vajaduse korral igapäevaste arvelduste üleviimist teise panka.

Nii lähevad näiteks Swedbankis ülevaatamisele ja muutmisele arvelduskonto-, deebetkaardi- ja püsikorralduseleping. Luua tuleb ka eraldiseisev hinnakiri ja teenustasude väljavõte tüüpilistele pangateenustele. «Kahtlemata toovad need muudatused ja uued lahendused kaasa investeeringuid IT-süsteemidesse ja muid kulutusi seoses tootelepingute ringivahetamisega,» märkis Siilivask. Seda kinnitas ka Nordea panga Eesti filiaali kommunikatsioonijuht Jane-Liina Liiv: «Suurimad investeeringud saavad olema seotud teenustasude ülevaate väljastamise võimaldamiseks tehtavate IT-arendustega.»

Seni on suuremates Eestis tegutsevates pankades Eesti ja Euroopa majanduspiirkonna residentidele, sh Norra, Islandi, Liechtensteini ja Šveitsi kodanikele olnud arvelduskonto avamine ja  ka üleviimise teenus olnud klientidele tasuta. «Välismaalased peavad arve avamiseks vastama AMLi nõuetele ja tõendama oma seotust Eestiga, selgitamaks, mis tingib vajaduse maksekonto järele,» märkis Nordea Eestis kommunikatsioonijuht, mille alusel täna otsustatakse välismaalastele konto avamine. 

See õigus jääb pankadele alles ka pärast maksekonto direktiivi üle toomist Eesti seadusandlusse. Küll aga on nendele inimestele, kes tulevad väljaspoolt Euroopa majanduspiirkonda, olnud konto avamine tasuline ja ka keerulisem. «SEB hinnakirjas on eraldi hinnad väljaspool Euroopa majanduspiirkonna lepinguriike registreeritutele,» rääkis panga esindaja Maarja Gavronski.

Mis aga puudutab klientide huvi pangavahetuse vastu, siis on see nii Swedbanki, SEBi kui Nordea panga esindaja kinnitusel madal. «Tegemist on kümmekonna avalduse esitamisega kalendrikuus ning kolmandik nendest on õnnestunud,» sõnas Mart Siilivask Swedbankist. Nordea panga klientide osas on see arv veelgi väikesem, kuigi panga esindaja kinnitusel on nendel üksikutel kordadel kõik edenenud kenasti.

Ka SEBil on olnud juhtumeid, kus klient on soovinud oma arvelduskonto tõsta teise Eesti panka. «Kui kliendil ei ole takistavaid tegureid - näiteks laen ja muud krediiditooted -, ei ole üleviimiseks mingit tehnilist takistust,» rääkis Maarja Gavronski SEBist. Sarnaselt nii Swedbanki kui Nordeaga ei võta ka SEB teenustasu arveldusteenuste üleviimise eest. «Uue direktiivi valguses, ei tohi ka ükski pank hakata selle eest teenustasu võtma,» märkis Gavronski. 

Küll aga tähendas ta, et üldises plaanis ei ole direktiiviga kaasnevad muudatused pankade jaoks nii suured. «Näiteks arvelduskonto ühest pangast teise liigutamine on praegugi Eestis võimalik. Samuti ei tohi ELi kodanikke juba praegu konto avamisel erinevalt kohelda. Uue direktiivi valguses täpsustuvad mõningad tingimused,» kirjeldas Gavronski.

Samas märkis ta, et kuniks riigikogu ei ole veel seadusemuudatustele rohelist tuld andnud, on raske hinnata, mida direktiivi rakendamine Eestis tegutsevatele pankadele täpselt tähendada võib.

Tagasi üles