Mullu oli Eestis seitse euromiljonäri

Euromiljonäride arv kasvas Eestis mullu seitsme inimeseni, 2014. aastal oli see kuus isikut.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Möödunud aasta tulude deklareerimisel kasvas kümnendiku võrra üüri- ja renditulu deklareerijate arv ning kolmandiku võrra Eestis maksustatava välistulu deklareerijate hulk. Euromiljonäride arv on kasvanud 7 inimeseni, mis on viimase nelja aasta kõrgeim arv.

«Märksõnaks oli möödunud aastaste tulude deklareerimisel, et Eesti inimestel läheb järjest paremini - seda näitab nii tulude kasv kui ka kulutuste tegemine,» rääkis maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tänasel pressikonverentsil. Kokku deklareeriti mullu tulu 7,2 miljardit eurot, võrreldes 6,7 miljardiga aasta varem. Deklareeritava tulu suurus kasvas 7,5 protsenti.

Päris korralikult ehk 3,9 miljoni euro võrra kasvas ka juurdemaksmisele kuuluv summa. Aasta varem juurdemaksmisele kuulunud 25,1 miljoni asemel tuli nüüd inimestel juurde maksta 29 miljonit eurot. Riigi poolt tagastamisele kuuluv tulumaks kasvas 0,6 protsenti ehk 95,2 miljonilt 95,8 miljonile eurole.

Iseloomulik oli möödunud aastale ka ühisdeklaratsioonide arvu kasv. «Tehti rohkem ühiseid deklaratsioone. Kuigi deklaratsioone kokkuvõttes oli vähem, oli isikuid rohkem ehk ligi 1900 isikut esitas oma tuludeklaratsiooni rohkem kui aasta tagasi,» sõnas Udde. Nimelt vähenes deklaratsoonide üldarv 588 531-lt 586 066-le. Keskmine deklareeritud tulu ühe deklaratsiooni kohta oli 12 660 eurot, võrreldes 11 700 euroga aasta varem.

«Heameelt teeb meile see, et üha rohkem deklareeritakse üüri- või renditasu ja selle aasta kasv oli kümme protsenti. Tulude kasv oli ligi 25 protsenti. Ehk siis inimesed on muutunud teadlikumaks ja nad ise deklareerivad, sest meil neid andmeid ei ole, mida eeltäidetult pakkuda,» kirjeldas maksu- ja tolliameti spetsialist. 

Ka kasvas Eestis maksutatava välistulu deklareerijate arv - lausa kolmandiku võrra. Samuti kasvasid ka tulud. «Vähem oli neid, kes deklareerisid mittemaksustatavaid tulusid - ehk siis neid, mille pealt Eestis tulumaksu maksma ei pea, kuid deklareerimise kohustus ikkagi on,» selgitas Udde. Siin oli kasv kokku 14,4 miljonit eurot.

Ka deklareeriti rohkem maksusoodustusi kui aasta tagasi. «See kasvas 2,36 miljardini ja maksusoodustusi sai kasutada kahe miljardi euro eest. See tulu, mida riik võiks saada selle eest, kui ta maksusoodustusi ei anna, oleks olnud täiendavalt 400 miljonit eurot,» rääkis Udde. Kõige suurem tululiik selle all on tulumaksuvaba tulu, järgnevad maksuvaba tulu pensionitelt ja laste pealt.

Ka on kasvanud euromiljonäride hulk. Neid, kes deklareerisid miljonist suuremat tulu, oli seitse inimest, mis on viimase nelja aasta suurim arv. «Seal oli näiteks palgamiljonäre, oli vara võõrandamist ja oli ka üks inimene, kes deklareeris tulu, mida ta sai madala maksumääraga territooriumilt ehk siis juriidilise isiku tulu,» rääkis maksu- ja tolliameti spetsialist. Viimase puhul võimalikku seost Panama skandaaliga amet otseselt tuvastanud ei ole.

Hetkeseisuga on riik tagastamisele kuuluvast tulumaksustvälja maksnud üle 87 miljoni euro ja seda 374 745 deklaratsiooni alusel. «See on siis summa, mis isikud on oma pangakontole tagasi saanud. Kõike kahjuks nad tagasi ei saa, kohtutäiturid on saanud 3,2 miljonit, tõdes Udde. Tagastamata on 1,8 miljonit eurot 5285 deklaratsiooni alusel.

2015. aasta tulud deklareerisid pool Eesti inimestest ehk 664 793 isikut. 96 protsenti inimestest deklareeris oma tulusid e-kanalite kaudu. Parima e-protsendiga oli Raplamaa 97,3 protsendiga ja omavalitsustest 99,2 protsendiga Vormsi vald, kus ainult üks inimene deklareeris oma tulud paberil. Väikseima ehk 92,1 protsendiga oli Põlvamaa. Mullu oli selleks Võrumaa 92 protsendiga.

Tagasi üles