Sisuturundus
Maardu keskus kujuneb uue kaubanduskeskuse ümber
23. mai 2016, 08:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maardu on üks mõttetu linn. Paneelmaju täis pikitud enklaav Tallinna külje all, mille keskele on ära eksinud üksik punane kirik. Taamal meri, mille ilu tõkestavad sadama tsisternid. Umbes nõnda arvasin enne, kui sinna kunagi sattusin.
Mul oli Maardu osas eelarvamus, kuid paljudel pole sedagi. Maardust lihtsalt ei teata mitte midagi, see ületab uudisekünnise ainult siis, kui mõni poliitkemplus valla pääsenud. Tegelikult vääriks aga Eesti suuruselt seitsmes linn oluliselt rohkemat tähelepanu. Vaatamata oma nõuka-aegsele minevikule on linn korras ja puhas ning selle hea elukeskkond kajastub ka rahva arvus, mis on ühena vähestest Eesti linnadest kümne aasta jooksul kasvanud.
Milles hea keskkond seisneb? Vähesed ilmselt teavad, et Maardut ümbritsevad männimetsad, mis on pikitud rajakestega, kus sporti teha. Või et linna keskel, kiriku ümber, on suur park, kus võib nautida vaadet purskkaevule või hullata lapsega mitmetel mänguväljakutel. Kõik on korras, isegi purskkaevu taguse garaažikooperatiivi ette on ehitatud kattev sein, et selle tagune silma ei riivaks. Linn tundub puhtam ja hooldatum, kui nii mõnigi Tallinna linnaosa.
Ka majanduslikult läheb maardulastel võrdlemisi hästi. Maardu asub nn kuldses ringis, mis asetseb Tallinna ümber. See tähendab, et piirkonnas on palgad veidi kõrgemad kui Eesti keskmine ja tööpuuduse asemel pigemini tööjõupuudus.
Korralik keskus puudub
Üks oluline puudus Maardul siiski on. 17 000 elanikuga linnas praktiliselt puudub kaubandus, kui välja arvata väiksemad poekesed ja mõned suuremad toidukauplused. Rõivaid, tööriistu ja muid kaupu tuleb otsimas käia sageli 20 kilomeetri kaugusel Tallinnas ja ka kvaliteetseid söögikohti on Maardus vähe. Eesti mõistes on tegemist kurioosumiga. Sama suure rahva arvuga Viljandis on kaubanduskeskusi kaks ja 15 000 elanikuga Rakveres kolm.
Kaubanduse küsimusele on lahendust otsitud kaua, ent nüüd on näha reaalseid arenguid, sest kunagine amortiseerunud kaubanduskeskus osteti uute omanike poolt ning ehitatakse detsembriks ümber kaasaegseks kaubandus- ja vabaajakeskuseks, mille ankurüürnikeks saavad Selver ja Swedbank.
Kesksuses leiavad suuremate üürinikena asukoha ka Maardu esimene kiirtoidurestoran Hesburger, kosmeetikapood, ilusalong, prillipood, apteek ja lillepood. Koha on broneerinud veel lemmikloomatarvete pood ja elektroonikakauplus ning riide-, jalatsite-, lastetarvete- ja sporditarvete poed.
Peale kaubanduse pakub keskus ka vaba aja veetmise võimalust. Keskuse teisele korrusele tulevad kohvikud ja 250 m2 lastetuba, kus on võimalus pidada sünnipäevapidusid. Lisaks hakkab sellel korrusel paiknema ilustuudio.
„Soovime, et uuendatud ja kaasaegsest kaubanduskeskusest saaks Maardu tõeline pärl. Koht, kus mõnusalt aega veeta ja sisseoste teha,“ sõnas Pärli keskuse direktor Julia Loginova.
Aasta lõpuks renoveeritakse täielikult keskuse fassaad ja rajatakse ca 1550 m2 toidukauplus, laiendatakse koridore ja paigaldatakse eskalaatorid pääsuks keskuse 2. korrusele, mis viiakse ühele tasandile. Ühtlasi ehitatakse ka eraldi sissekäik pääsuks 0-korrusele. Ühesõnaga, vanast nukravõitu ja amortiseerunud majast jäävad ainult seinad, kohati isegi seda mitte.
Tallinna lähedus ei hirmuta
Pärli keskus, sedasi hakatakse kaubandus- ja vabaajakeskust nimetama, Tallinna kaubanduskeskustega konkureerimist ei karda. „Maardu keskusele jätkub rahvast kindlasti, sest praegu puudub maardulastel võimalus teha sisseoste kodu lähedal. Ja mitte ainult maardulastel, vaid ka Maarduga külgnevate piirkondade inimestel. Meie teeninduspiirkonnas elab 30 000 inimest. Suveperioodil lisanduvad veel Maardu ümbruse suvilapiirkondades puhkavad inimesed,“ ütles Loginova.
„Milleks sõita Tallinna, kui kõik vajamineva saab kodu lähedalt? Selle asemel, et loksuda bussiga mõnda Tallinna kaubanduskeskusesse või kulutada raha autosõidule, saab ostud teha mugavamalt ja kasutada ülejäänud aega oma perega koos viibimiseks,“ lisas Loginova.
Kuigi enamus kaubanduspindadest on keskuses broneeritud, siis mõned vakantsed veel on. „Kardetakse natuke, et Tallinn on liiga lähedal, aga meie uuringud näitavad, et keskuse külastatavus saab olema väga hea. Lisaks plaanime mitmeid avalikke üritusi, et siin harjutaks käima,“ ütles Loginova lõpetuseks. Saada kiri ja uuri lähemalt üüripindade kohta julia.loginova@bravecapital.ee.
Detsembris avatavas Pärli Keskuses saab olema ca 7000 m2 esmaklassilist kaubanduspinda ning 120 parkimiskohta. Keskuse teostust juhib Brave Capitali arendusosakond, projekteeris Acto Consult ja ehitab Ramm Ehitus.
Keskuse nimeks sai Pärli keskus, sest Maardu linna sümboliks on kihlasõrmus, mis on pärjatud kolmest merekarbist koosneva kompositsiooniga. Pärleid saadakse merekarpide vahelt ning merekarbid omakorda sümboliseerivad Maardu ajaloolist minevikku ja mere lähendust.