Argentina kannatab rahatähtede nappuse käes, pangaautomaate üle kogu maa ilmestavad pikad järjekorrad. Kriitikud kirjutavad olukorra kontrolli alt väljunud inflatsiooni kraesse.
Argentinas napib sularaha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detsembris andis Argentina keskpank teada, et plaanib majanduses ringleva raha hulka suurendada, hoidmaks all intressimäärasid ja toetamaks stabiilset majanduskasvu.
Kriitikute sõnutsi toidab lõtv rahapoliitika aga kõrget inflatsiooni ning on toonud kaasa suuremate rahatähtede puuduse.
Valitsus väidab, et tegemist on lühiajalise probleemiga, mis varsti laheneb, kuna naaberriigi Brasiilia rahapajast olevat juba teel viimane saadetis Argentina suurimaid, sajapeesoseid rahatähti.
Üks keskpanga ametnik ütles aga, et panga tehniline osakond hoiatas valitsust juba aasta tagasi, et nii võib juhtuda. Kuid midagi ei võetud ette.
Enamik analüütikuid süüdistab sularahanappuses valitsust, mis nende sõnutsi ei ole mõistnud riigis valitseva inflatsiooni tegelikku ulatust.
Mitteametlikel andmetel on aastane inflatsioon ligikaudu 25 protsenti ehk ametlikust numbrist enam kui kaks korda suurem. See oleks aga üks maailma kõrgemaid inflatsioonitasemeid.
Tarbijad peavad samade asjade ostmiseks üha suurema paki rahatähti välja käima, valitsus aga seisab vastu analüütikute ja opositsioonipoliitikute üleskutsetele lasta käiku 200-peesone rahatäht.
Et end tõusva inflatsiooni eest kaitsta, ostavad need, kel raha üle on, kinnisvara ja sõidukeid. Automüük tõusis 2010. aastal eelnenud aastaga võrreldes enam kui 40 protsenti.
Opositsioonipoliitik ja endine keskpanga president Alfonso Prat Gay ütles: «Nad peavad inimesi idiootideks. Nad arvavad, et kui nad suurema rahatähe trükivad, siis saavad inimesed järsku aru, et riigis on inflatsioon. Nagu nad seda juba ei teaks.»
Opositsioonipoliitikud Elisa Carrio ja Juan Carlos Moran on pöördunud teenindussektori poole palvega anda inimestele oma arvete tasumiseks lisaaega – vähemalt seniks, kuni sularahanappus on likvideeritud.
Võimud soovitavad aga inimestel oma rahatähti tallele panna ja kasutada maksete teostamiseks teisi meetodeid, näiteks krediit- ja deebetkaarte.
Peaminister Aníbal Fernández ütles, et rahatähtede nappuse taga on suvise siginat-saginat täis puhkusteperioodi põhjustatud lisanõudlus, mida on kõige teravamalt tunda Buenos Aireses ja Atlandi-äärsetes suvitusrajoonides, kus praegu viibib palju argentiinlasi – ja enamik poliitikuid.
Hinnatõusu ennustatakse kogu 2011. aastaks, mis seab ringluses olevad rahatähed ja mündid veelgi suurema surve alla. Ka müntidest on juba mõnda aega puudus olnud, analüütikute sõnul annab see inflatsioonile veelgi hoogu juurde, kuna müüjad ümardavad hindu, kui nad peenraha tagasi anda ei saa.
Argentina peeso nõrgenes mullu 4,5 protsendi võrra 3,97 dollari peale ja oli seega regiooni kuue peamise valuuta hulgas erandiks.
Naaberriik Tšiili ning vähemal määral ka Peruu ja Brasiilia on hiljuti astunud samme, et oma valuutasid dollari suhtes nõrgestada – aitamaks kodumaiseid tootjaid ja eksportijaid.
Copyright The Financial Times Limited 2010.