Veeteede Amet loobus laevaehitaja pankroti nõudmisest

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prangli saare ja mandri vahel ühendust pidav parvlaev Wrangö valmis 2013 aastal, kuid olevat juba vussis.
Prangli saare ja mandri vahel ühendust pidav parvlaev Wrangö valmis 2013 aastal, kuid olevat juba vussis. Foto: Liis Treimann

Aprilli alguses taotles Veeteedde Amet Reval Shipbuildingu pankrotti, ent tänaseks on nad leidnud komprimissi.

Aprilli alguses hindas amet ainuvõimalikuks variandiks laevaehitaja pankrotti. Ettevõte ei olnud nende hinnangul täitnud Prangli ja mandri vahet sõitva parvlaeva Wrangö ehituslepinguga võetud garantiikohustust.

Veeteede ameti teate kohaselt pole Pranglile sõitjatel põhjust muretseda, sest meie vaidlus laevaehitajaga ei mõjuta kuidagi laeva Wrangö opereerimist.

«Veeteede Amet tõepoolest nõustus kompromissiga, millega lõpetati Reval Shipbuildingu pankrotimenetlus ja seda väga ratsionaalsetel kaalutlustel. Pankrotimenetluse jätkumisega oleksid kaasnenud riigile kulud, samas nagu pankrotimenetluses ikka on tulemus suhteliselt ettearvamatu,» seisis teates.

Senini ei ole probleemid laevaehitajaga riigile otseseid kulutusi kaasa toonud sest laeva  garantiitöödega kaasnevad kulud laevaliini toimimise tagamiseks on  kandnud laeva operaatorfirma Kihnu Veeteed ning pankrotimenetluses esindasid riiki ameti enda teenistujad.

Kompromissi eelduseks olime seadnud, et Reval Shipbuilding tasub osa võlga, mida ta oli varasemalt tunnistanud ja tasuda lubanud.  «Kui võlgnik selle Kihnu Veeteedele kui laeva operaatorile ära tasus, toimusid edasi läbirääkimised, mille käigus laevaehitaja nõustus tasuma veel täiendava summa, mis kattis laeva need garantiiremondi kulud, mille suhtes Reval Shipbuilding varasemalt mingis vormis seisukohta avaldanud ei olnud,» ütles ameti kommunikatsioonijuht Priit Põiklik.  

Võlgnikult jäi küll kätte saamata osa summast, mis moodustas kolmandiku kogu ameti nõudest.

«Antud osa võlasummast moodustasid nõuded, millele laevehitaja oli varasemalt vastu vaielnud. Otsustasime kompromissi kasuks, sest hindasime, et selline lahendus on lõppkokkuvõttes maksumaksja jaoks soodsam. Kokku oli nõudeks pankrotimenetlust algatades laevaehitaja vastu summa 15 700 eurot,» ütles ta. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles