Komisjoni ametnik: euroala on nagu Kreeka Parthenon – ilma katuseta

Ateena Parthenon

FOTO: THANASSIS STAVRAKIS/AP

Euroopa Komisjoni presidenti nõustava kogu ametniku Lucio Vinhas de Souza sõnul on euroala majandus- ja rahaliit võrreldav Ateenas asuva Parthenoniga, millel on küll tugev aastatuhandete vanune tugev vundament, kuid katus puudub. Just selle katuse ehitamisele EL mullu suvel koostatud viie presidendi aruandes püstitatud tegevustega keskendubki.

«Kes mäletab, siis 22. juuni, kui Euroopa Komisjon tuli välja viie presidendi aruandega, langes kokku sama ajaga, kui meil olid parajasti käimas läbirääkimised Kreekaga,» meenutas Euroopa Komisjoni poliitilise strateegiakeskuse majandustiimi juht Lucio Vinhas de Souza mullusuvist reformikava ümbritsenud sündmusi täna Tallinnas toimunud arutelul, mis keskendus ELi majandus- ja rahaliidu tulevikule.

Kunagi põgusalt ka Eesti Pangas analüütikuna töötanud Souza rõhutas, et kava eesmärgiks oli keskenduda kogu euroala majandus- ja rahandusliidu tulevikule keskpikas perspektiivis, mitte üksi tegeleda ühe konkreetse riigi probleemiga, mis võiks muutuda takistuseks kogu liidule. Ta tõi välja, et kuni 2008. aastani tähendas ELiga liitumine liikmesriikidele tervet rida boonuseid, millest ka kõik riigid kasu lõikasid. 

«See ei tähenda, et me ei teadvustanud euroala probleeme – teadsime algusest peale, et probleeme tuleb, kuid me arvasime, et meil on reformide elluviimiseks rohkem aega,» nentis portugallane. Kuna kuni 2009. aasta majanduskriisini läks euroala majandusel sama edukalt kui Ameerika Ühendriikide omal, siis otsest põhjust muretsemiseks ei olnud.

Lucio Vinhas de Souza, Euroopa Komisjoni Poliitilise Strateegiakeskuse (EPSC) majandustiimi juht. Foto: Euroopa Komisjoni Eesti esindus

FOTO: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Täna aga võrdleb Souza euroala Ateenas asuva nelja tuhande aasta vanuse Parthenoniga, millel on küll tugev vundament, kuid puudub katus, sest see vajus juba mitusada aastat tagasi kokku. «Me oleme nagu see Kreeka Parthenon – meil on väga tugev vundament, aga me peame pingutama, et saada ka katus pea kohale,» rääkis ta. 

Souza sõnul püüabki viie presidendi poolt aasta tagasi esitatud kava just seda katust ehitada, keskendudes oma tegevustega nii ELi majandusliidu, rahaliidu, fiskaalliidu kui poliitilise liidu tugevdamiseks. Euroopa Komisjoni vaatenurgast on esimene etapp viie presidendi aruandes seatud eesmärkide elluviimise suunal praktiliselt lõppenud ning teine algab selle aasta teises pooles ning kestab aastani 2025. Muuhulgas tähendab see ka Euroopa Liidu aluslepingute muutmist.

«Kui me lõime ühisturu, olid meie majandusmudelid väga erinevad – see põhines tol hetkel väga palju põllumajandusel. Tänaseks on traditsioonilised ühisturu valdkonnad kokku kuivanud. Nüüd on kolm uut liitu: energia-, digituru- ja kapitalituru liidud, mida liita ühisturuga,» rääkis Souza. Lisaks tegid viis presidenti mullu ettepaneku luua rahvuslikud konkurentsivõimeasutused, mis peaksid vähendama lõhesid rikkamate ja vaesemate liikmesriikide vahel.

Muuhulgas tõi komisjoni ametnik välja, et liikmesriigid ei kasuta täna piisavalt neid vabadusi, mis neile antud on, kas või näiteks inimeste vaba liikumist. «Ma tegin oma doktorikraadi Hollandis, töötasin Eestis ja Saksamaal ning nüüd töötan Belgias – just nii peakski EL toimima,» lausus mees, kes on kindel, et iga liikmesriigi jaoks on ka tänastes oludes kasulikum kuuluda Euroopa Liitu, kui sellest välja jääda või astuda. 

Tagasi üles