Estfund käivitab lähinädalatel kiirendite taotlusvooru

Birgit Podelsky
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TALLINN, EESTI, 16FEB15.
Pildil Kredex
tl/Foto TAIRO LUTTER/POSTIMEES
TALLINN, EESTI, 16FEB15. Pildil Kredex tl/Foto TAIRO LUTTER/POSTIMEES Foto: Tairo Lutter / Postimees

Riigi osalusega fondifond Estfund käivitab lähinädalail taotlusvooru, et leida meeskonnad, kes Estfundi toel fonde juhtima ja investeeringuid tegema hakkavad.

«Lähinädalatel kuulutame välja taotlusvooru meeskondadele, kes on huvitatud fondi loomisest Estfundi rahastuse toel,» rääkis Euroopa Investeerimisfondi (EIF) Balti üksuse juht Kristjans Zarins fondi turuseminaril.

Pärast vooru välja kuulutamist on fondijuhtidel täpselt 60 päeva, et enda plaanid fondile esitada. Seejärel valib EIF välja kolm kuni neli meeskonda, üks või kaks igast Estfundi fonditüübist, kelle plaanid on kõige konkurentsivõimelisemad.

«Meie protsess on väga standardiseeritud, et kindlustada kõikidele võrdsed võimalused,» ütles Euroopa Investeerimisfondi projektijuht Monica Vandervorst fondi turuseminaril. Esimeses voorus analüüsib osa EIF-i 60 investeerimiseksperdist dokumente, mis taotlusvoorus on esitatud.

«Meie varasem kogemus teistes riikides on näidanud, et esimeses voorus esitatakse kuskil 10 kuni 15 taotlust. Esimese vooru järel langevad kohe välja kuskil viis kuni seitse meeskonda,» rääkis Zarins ja märkis, et selles voorus välistatakse täiesti ebasobivad või ebapiisava kogemusega meeskonnad.

Kavade puhul hindab EIF kolme aspekti. Neist esimene on meeskond, mis peab olema kogenud samas turusegmendis ja olema tasakaalustatud ning selle liikmed peavad täiendama teineteist oma oskuste ja kogemustega. Tiimidel peab olema ka mõistlik motivatsioonikava, mis vastab turutingimustele.

Samuti hindab EIF võimalike fondide suutlikkust kaasata erakapitali. Tiim peab suutma fondi investeerima meelitada erainvestoreid. Lisaks analüüsib EIF ka fondi ennast. Kõikidel fondidel peab olema ühtne investeerimisstrateegia tugeva fookusega Eestile.

Plaanitava fondi suurus peab olema äriliselt mõistlik ning vastama tiimi suurusele ja fondi investeerimisvõimekusele. Selle investeerimisstrateegia peab olema samuti äriliselt mõistlik ning juriidiline ja maksustruktuur selge.

Zarinsi sõnul ootab Estfund mõnes mõttes esmakordselt koos töötavaid tiime, mis koosnevad siiski enda ala professionaalidest. «Kui mõni tiim on suure kogemusega ja töötab juba pikalt koos, on tõenäoline, et nad teevad juba enda asja ning on oma turuniši täitnud,» märkis ta.

Meeskonnad peavad olema ka väga tasakaalustatud ning kõikidel peab olema roll tiimis, nii et ei tekiks ootamatuid lahkumisi, aga samas ka suuri probleeme, kui mõni meeskonnaliige projektist loobub. Lisaks oleks Vandervorsti sõnul mõistlik, kui kogenud inimesi toetaksid väiksema kogemusega tegijad.

Kokku avaliku sektori rahastuse poolest 60 miljoni eurone fondifond hakkab koosnema kolmest osast. Need on loodud tegutsema Eesti suhteliselt väikese turu eri niššides ning ei tohiks ilmselt hakata teineteisega konkureerima hakata.

Suurima mahuga on 30 miljoni euro suurune riskikapitalifond Venture Capital Fund, sinna loodavad fondi asutajad juurde saada erainvestorite rahastust vähemalt 30 protsendi ulatuses.

See fond peaks hakkama investeerima innovatiivsetesse kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse. "Praegu tegeleb selle turusegmendiga kahjuks väga vähe fondi ning rahastuvõimalused on piiratud," märkis Vandervorst.

Riskikapitalifond hakkab tegema 50 000 kuni 3 miljoni euro suuruseid investeeringuid varajase faasi väike- või keskmise suurusega firmadesse. Investeeringud peavad olema tehtud Euroopa Liitu, sealjuures peab vähemalt 100 protsendi Estfundi panustatud vahenditest ehk kokku vähemalt 30 miljonit eurot peab olema investeeritud Eestisse.

Riskikaptialifondi projektid valib EIF välja 2016. aasta jooksul ning eraraha peab olema kaasatud ja fond loodud kõige hiljem 2017. aasta lõpuks. Investeerimisperiood on neli kuni viis aastat, fondi kogueluiga saab olema 9 kuni 10 aastat.

Lisaks hakkab tegutsema ka 15 miljoni euro suurune laienemiskapitali fonditüüp Expansion Capital Fund, millele lisaks peaks erakapital panustama 40 miljonit eurot. See hakkab investeerima laienemisfaasi firmadesse, mis soovivad laiendada tooteportfelli, kasvatada turuosa, suurendada ekspordivõimsust või siseneda uutele turgudele.

Selle fondi investeerimisstrateegia saab olema suunata 500 000 eurot kuni 3 miljonit eurot laienemisfaasi ettevõtetesse, mis võivad olla tehnoloogiasektoris, ent ei pea seda olema. Firmad peaksid olema väikese või keskmise suurusega.

Laienemiskapitali fondi investeeringud peavad olema tehtud Euroopa Liidu firmadesse, kusjuures vähemalt 110 protsenti Estfundi panustatud vahenditest ehk kokku vähemalt 16,5 miljonit eurot peab kindlasti olema investeeritud Eestisse.

Laienemiskapitalifondide puhul teeb EIF valikuotsuse 2016. aasta jooksul. Raha kaasamine peab olema lõppenud ning fond asutatud kõige hiljem 2017. aasta lõpuks. Investeeringuperiood on 4-5 aastat ning fondi kogueluiga ligikaudu 9-10 aastat.

Haldustasude puhul tohivad fondijuhid küsida nii baastasu kui tulemuspõhist tasu. Nende määrad on üks osa valikuprotsessist ning kavast, mille meeskonnad EIF-ile esitama peavad.

Fond võib hakata eelisjärjekorras eelistama erainvestoreid. Eesti riigi panustatud struktuurifondide osa maksimaalne netotootlus võib olla piiratud 6 protsendiga. EIF enda osalust ei piira. Säärane tulujaotus hakkab kehtima siis, kui see on põhjendatud ja vajalik erainvestorite kaasamiseks.

Samuti tekib Estfundi alla 15 miljoni euro suurune äriinglite kaasinvesteerimisfond Business Angels Co-Investment Fund, millele osapooled loodavad erainvestorite täiendavat rahastust vähemalt 50 protsendi ulatuses.

Sellised fondid võivad teha 50 000 kuni 1 miljoni euro suuruseid investeeringuid koos äriinglitega vaid Eestisse. Äriinglitega koos peaksid seda tüüpi fondid investeerima idu- ja laienemisfaasi ettevõtetesse.

Ka selle kategooria puhul teeb EIF valikuotsused 2016. aasta jooksul. Juriidiline protess peab olema läbitud ja fond loodud 2017. aasta alguses ning fondi investeeringuperiood on neli-viis aastat ning fondi kogueluiga 9 kuni 10 aastat.

Estfundi 60 miljoni euro suurune rahastamisleping sai märtsi alguses EIF-i, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja Kredexi esindajate allkirjad. Estfundi eesmärk on parandada kõrge kasvupotentsiaaliga Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi ja investeerida neisse koos erainvestoritega ligikaudu 100 miljonit eurot.

Loodav Estfund on esimene struktuurifondide kaasrahastusega fondifond, millesse Euroopa Investeerimisfond investeerib. Rahastuse teeb võimalikuks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), mis on osa Euroopa Komisjoni niinimetatud Junckeri plaanist. Riigi panus algkapitali on 48 miljonit ja EIF-i panus 12 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles