Tarmo Mutso: turism masu mustast august väljas

Tarmo Mutso

FOTO: SCANPIX

Alanud aasta tuleb Eesti turismile hea, eriti tuleks tööd teha ida suunal, kirjutab EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.

Kuigi lumi tundub saavat Eesti üheks lisaatraktsiooniks, mida inimesi maa ja mere tagantki kiikama kutsuda, on Eestil turistidele palju muudki pakkuda. Rikka ajaloo, spaade, põnevate ostude, looduse jne kõrval muutub üha populaarsemaks siinse kultuuri nautimine ning linnapuhkus kõigi oma võimalustega.

Aastavahetuse paiku saabub Eesti turismiaasta teine kõrghooaeg, mil pärast mõningast masumaitselist pausi on siia oodata läbi aegade rekordarvu külastajaid. Kuid turiste ei meelita hotellidesse ainuüksi aastavahetuse peod ja jõuluhõnguline vanalinn, tegelikult on pidu Eesti õuel kestnud juba kogu eelmise aasta. Eesti turism on masu mustast august välja roninud, ja enamgi veel – 2010. aastast on Eesti turismil ette näidata läbi aegade parimad tulemused, mis omakorda on aidanud kogu Eestil masust väljuda.

Eesti on turismi sihtriigina oma atraktiivsust aasta-aastalt kasvatanud. 2010. aasta jäädvustab end meie turismi arengulukku erilisena, mis ületab ka kriisieelsed aastad. Viimased rekordid, millega praegu oma tulemusi võrdleme, pärinevad aastatest 2005–2006. Me ei ole mitte ainult kriisiaastast üle saanud, vaid hüpanud kõrgemale ka senistest tipptulemustest. Jaanuarist septembrini ööbis meie majutusasutustes 1,23 miljonit turisti, mis on koguni 13 protsenti enam kui samal ajal eelmisel aastal.

Kuigi kasv on niivõrd suur osaliselt seetõttu, et võrdlusbaas eelmise aastaga oli madal, siis tegelikult on välisturistide arv tõusnud seitse protsenti ka 2008. aastaga võrreldes. Eesti tulemused on paremad kui Kesk- ja Ida-Euroopal, samuti Lätil ja Leedul. Senisest parema meelega tullakse siia puhkama, ka tööreisidele ja muidu aega veetma, näiteks koguvad järjekindlalt populaar­sust meie spaad.

Kuigi kasvutrendis on pea kõik sihtriigid, annavad tugevaima hoo meie turismile külalised Soomest ja Venemaalt. Mullu majutasid on meie majutusettevõtted põhjanaabreid 12 protsenti enam ning kuigi Tallinnas tõusis ööbimiste arv suisa 26 protsenti, külastasid soomlased eelmiste aastatega võrreldes enam ka Pärnut, Lääne, Saare ja Lääne-Viru maakonda. Soomlaste jaoks on reisimine Eestisse juba tugevalt konkureerimas siseturismi ja Rootsiga ning selleks on aastaid vaeva nähtud. Erinevad üritused ja turunduskampaaniad, Eesti Maja avamine Soomes, nii riigi kui eraettevõtjate pingutused on kandnud vilja.

Kuigi Vene turistide arv rõõmustab meie majutus- ja meelelahutusettevõtteid ning poepidajaid just aastavahetusel, on põhjust rõõmus olla kogu mulluse aasta üle. Venemaa turistide arv on mullusega võrreldes kasvanud lausa hüppelised 47 protsenti ja tegemist on kõigi aegade rekordiga. Vene turist ei ole ainult Tallinna-keskne, vaid käib meelsasti ka erinevais Eesti paigus ning võtab aktiivselt osa nii spaapuhkusest kui ostlemisest.

Venemaa on Eestile üks strateegilisemaid turge, kuna geograafiline lähedus, Vene inimeste varasemad kokkupuuted Eestiga ning siinne vene keel ja kogukond loovad Eestile olulise eelise olla sellele suurele turule üks meelispaiku. Pudelikaelaks on aga endiselt piiriteema ning tundub, et vastastikune tahe ei ole piisavalt suur, et piiri ületamine reisijatele lihtsamaks muuta.

Peterburi on ju Euroopa mõistes meile oma 400 kilomeetriga ülilähedal, kuid Eestisse reisimine tähendab endiselt olematut rongiühendust või kadalippu riigipiiril. Meie huvides on avada neile aga mõlemad uksepooled, anda võimalus puhata, ostelda, tervist turgutada ja tuua Vene turist ikka ja jälle tagasi. Potentsiaal on suur ja paljuski veel kasutamata.

Vene turistide arvu on vaatamata praegusele tublile kasvule võimalik lähiaastail kindlasti kahe- või isegi kolmekordistada. Üheks eelduseks on aga probleemide lahendamine piiril.

Eestil ei ole lihtne end Euroopa turistide kaardile suruda. Me ei konkureeri ainult Läti või Leeduga, vaid kõigi Põhjamaade, miks mitte aga ka Praha, Budapesti, Düsseldorfi või Amsterdamiga. Mis on see, millega Eesti võlub?

Looduse ja ajaloo ehedus, rikkalik spaade valik, soodsad võimalused ostlemiseks, lähinaabrus Põhjamaadega... Olenevalt sihtturust «müüb» Eesti end üksikuna või paketina ning kui sakslane käib ka enamasti Baltikumi ringreisil – Eestis eraldi käivad Põhjamaade elanikud või tuleb inglane ehk ainult Eestit avastama –, ostab hiinlane või hispaanlane reisi Eestisse ja Soome või kõik kolm Balti riiki korraga. 2011. aastal on Eestil Tallinna kultuuripealinnaks olemise tõttu käes aga kõva trump, mida enda kasuks tööle panna. Eesti on terve aasta tähelepanu keskmes ning sõltub nii riigi kui eraettevõtjate taibukusest ja panustamisest, kuidas ja kui tugevalt me Eesti atraktiivse sihtkohana kinnistame.

Eesti kultuur, teater, muusika, filmikunst annavad kõik võimalused end näidata omanäolise väikeriigina, kus on kombineeritud kaasaegne ja arhailine maailm. Kultuuripealinna programm on eriline ja kutsuv, kuid sellest üksi ei piisa. Sama tähtis on see, kuidas osatakse külalisi vastu võtta, missugune on meie teenindus, kas ja kui palju mõeldakse lastega reisijatele, erineva tasemega kultuurituristi vajadustele.

Kultuuripealinna tiitel ei ole ainult Tallinnal, vaid kogu Eestil. Siit algavad võimalused ka teistele piirkondadele end kultuurituristile nähtavaks teha ning sestap peaks iga maakond, ürituse eestvedaja ja muuseumipidaja mõtlema juba täna, kuidas endast teada anda, kuidas Tallinna-trumpi enda hüvanguks tööle panna.

EASil on kavas tutvustada Tallinna ja seeläbi Eestit seitsmel sihtturul ning pöörata turismi kasvunumbrid püsivale tõusule. Hoogu annab meie turismile juurde kindlasti ka see, et Eesti on jõudnud odavlennufirmade kaardile ning uuest aastast täidavad meie rahakotte eurod. 2011. aasta tõotab Eesti turismile tulla seniolematult väljakutsuv ja võimas. Olgem siis kogu teenindava taristuga uuteks rekordipurustusteks valmis, et potentsiaalsed pudelikaelad turistide häid elamusi ei pisendaks.

Tagasi üles