BP saab USA õigusekspertide sõnutsi Mehhiko lahe naftalekke tõttu kaela kriminaalsüüdistused, kuna riigikomisjoni otsusega põhjustas katastroofi «juhtimisviga».
BP kohale kerkisid kriminaalsüüdistused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriminaalsüüdistuste valguses võivad BP karistused kujuneda oodatust palju karmimaks, töötajaid ähvardab ka vangla.
BP aktsionäride jaoks tuli kergendusena, et president Barack Obama poolt kokkukutsutud komisjon ei leidnud selget tõestust «raske hooletuse» kohta – mis oleks toonud kaasa karmima tsiviilvastutuse.
Kriminaaljuhtumi puhul piisab aga madalamast «lihtsa hooletuse» lävest, kaasneda võivad aga kümnetesse miljarditesse dollaritesse küündivad trahvid.
Michigan ülikooli professor ja endine justiitsministeeriumi keskkonnakuritegude osakonna aseesimees David Uhlmann ütles, et kui hinnang osutub korrektseks, näib kriminaalasi olevat vältimatu.
«Küsimus on vaid selles, millal kriminaalsüüdistus esitatakse, millisest põhimäärusest lähtuvalt seda tehakse ja keda konkreetselt süüdistatakse,» ütles ta.
Endine justiitsministeeriumi ametnik Daniel Jacobs hoiatas, et kuigi komison jõudis järeldusele, et naftatööstuses ja selle regulaatorite töös esineb «süsteemseid vigu», ei vähenda see ilmtingimata BP vastutust.
Peaprokurör Eric Holder teatas juunikuus, et on algatanud BP suhtes kriminaaluurimise. Justiitsministeerium kinnitas, et see uurimine käib.
Lähtuvalt 1972. aastal vastuvõetud puhta vee seadusest võib ettevõtetelt nõuda iga lekkinud naftabarreli pealt 1100 dollarit trahvi – või 4300 dollarit, kui tegemist on raske hooletusega.
Valitsuse poolt palgatud teadlaste hinnangul voolas kaevust välja 4,9 miljonit barrelit naftat, kuigi BP arvates oli seda palju vähem.
Selles suhtes, kuidas kindlaks määrata, millisest piirist alates algab raske hoolimatus, erilist pretsedendiõigust USAs ei ole. Tavaliselt lähtutakse sellest, kas tegemist oli kergemeelsuse või turvameetmete täieliku eriramisega.
Üldiselt usuvad USA õiguseksperdid, et raske hooletuse järelduseni ei jõuta. Samas nad seda ka ei välista.
Nagu aga 2000. aasta Hanouseki kohtuasjaga paika pandi, piisab kriminaalasja alustamiseks ka lihtsast hooletusest.
Kriminaalasi oleks tsiviilasjast lahus, kuid selle võib algatada tsiviilmenetlusega paralleelselt.
BP ei soovinud kriminaalsüüdistuste ohtu kommenteerida, öeldes, et nii komisjon kui teised uurijad on jõudnud järeldusele, et «õnnetuse põhjustasid mitmed faktorid ja et kaasatud olid mitmed ettevõtted».
Transocean, mis samuti Deepwater Horizoni platvormi juures tegev oli ja ka ise komisjoni kriitika alla on langenud, ütles: «Viimastel tundidel teostatud toimingud toimusid BP inseneride juhtimisel ja järelevalve all, olles juba ette föderaalregulaatorite poolt heaks kiidetud. Selle piiratud informatsiooni valguses, mis me neilt saanud oleme, rakendas Transoceani meeskond õnnetusejärgselt kaevu sulgemiseks kohaseid meetmeid.»
Columbia ülikooli õigusteaduste professor John Coffee ütles, et võib-olla läheb justiitsministeerium «süüdistuse edasilükkamise» teed, mille puhul BP võtaks vastutuse ja tasuks suure trahvisumma ilma süüdimõistva otsuseta.
Copyright The Financial Times Limited 2011.