Majandus- ja taristuminister Kristen Michal saatis arutamiseks postiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, millega alustatakse postiseaduse ümbertöötamise protsessi sooviga viia postiteenus vastavusse inimeste muutunud tarbimisharjumustega.
Miks on vaja postiseadust muuta?
Praegune postiseadus seab nõuded postiteenusele, sh postiasutuste võrgu ülesehitusele lähtudes kirjateenuse rohkem kui kümme aastat tagusest nõudlusest. Vahepeal on oluliselt muutunud inimeste teenusekasutuse vajadus ja harjumused. Kirjade maht näitab pidevat langustrendi, pakiteenused kasvavad ning inimeste muutunud tarbimisharjumustele jalgu jäänud postivõrgu nõuded vajavad paindlikumaks muutmist ja kaasjastamist.
Kui drastiline see postiteenuse kasutamise langus siis on?
Kolmandik elanikkonnast ei käi postkontoris kahe aasta jooksul mitte kordagi ning kolmandik teeb seda aastas üks kuni kaks korda. Selline olukord ei ole jätkusuutlik, keegi ilmselt ei eelda, et lahti hoitakse kontorit, kuhu inimesed enam ei tule, vaid kasutavad teisi teenuseid.
Kas postiseaduse muudatus tähendab postkontorite sulgemist (eriti maal)?
Kindlasti ei tähenda see kõikide postkontorite sulgemist, pigem näeme nende asendumist teiste teenuseosutamise vormidega. Postkontor kui kontor pole ju eesmärk omaette, nii et – ehkki see kõlab mõnevõrra paradoksaalselt - võib postiteenuse kättesaadavuse suurendamine tõesti tähendada postkontorite kui eraldiseisvate kontorite asendamist postipunktide või kirjakandja vahendusel osutatavate teenustega. Kui postiteenus on kohas, kus inimene käib, on ka suurem võimalus, et ta seda kasutab ning mõlemad pooled – nii tarbija kui teenusepakkuja sellest võidavad.
Kuidas siis ikkagi aitab postkontorite sulgemine (või asendamine postipunktiga) parandada teenuse kättesaadavust?
Kui väikeses kohas on väikese külastatavusega postkontor, on see tavaliselt ühe töötajaga, lahti ainult tööpäevade kestel ja sageli vaid loetud tunnid (praeguse postiseaduse alusel antud ministri määrus näeb ette teenuse osutamist 5 päeval nädalas ja 2 tundi). Viies sellise postkontori teenused näiteks kohalikku poodi, võidavad nii tarbijad kui teenusepakkuja. Klientide poolt vaadates on eeliseks see, et reeglina on pood avatud pikemalt ning inimesed käivad seal niikuinii oma igapäevaseid sisseoste tegemas, samas kui postkontorisse minek tähendas eraldi käiku. Võidab ka poepidaja – paljud koostööpartnerid, kelle juurde postipunkti tehtud on, on välja toonud, et see aitab säilitada poe elujõulisust.
Teenuse kättesaadavuse paranemist postipunktides kinnitab ka see, et pärast postkontori muutmist postipunktiks on teenusekasutus seal oluliselt tõsunud.
Kohtades, kus inimesed elavad postiasutusest (postkontor või postipunkt) kaugemal kui 10km, osutame teenust kirjakandja vahendusel. Teenus tuleb ise koju kätte, piisab telefonikõnest kirjakandja kojutellimiseks.
Miks pikeneb kirjakandjateenuse tasuta kojutellimise võimalus seniselt viielt kilomeetrilt kümnele kilomeetrile?
Viie kilomeetri nõue on aastast 2006, aga kuna aastate jooksul on postiasutuste võrk ümber kujunenud, siis elabki suur osa kirjakandjateenuse potentsiaalsest kasutajaskonnast juba praegu postiasutusest kaugemal kui kümme kilomeetrit.
Miks ikkagi postkontorid suletakse?
Sest inimeste tarbimisharjumused on muutunud ja postiteenus peab kolima lähemale sinna, kus igaüks meist asju ajab. Selline trend on leviv ka mujal maailmas, näiteks Rootsis on nn traditsioonilisi postiettevõttele kuuluvaid postkontoreid 250 ning koostööpartnerite juures asuvaid kontoreid 1550. Hollandis on üksnes kaks traditsioonilist postkontorit ning 2580 fransiisilepingut.
Postiteenus ei peagi ehk olema kasumit taotlev? Riigiettevõttena peaks Eesti Post osutama seda pigem lähtuvalt sotsiaalsetest kriteeriumitest (teenuse kättesaadavus, töökohtade säilitamine jne).
Ettevõttele on omaniku poolt seatud ootused tegelda efektiivse majandustegevusega, mis annab maksumaksjale stabiilse omanikutulu ning saadud tulemi kaudu tuleb kindlustada postivõrgu arendamine. Seega peab ettevõte olema efektiivne, et postivõrku arendada vastavalt inimeste tarbimisharjumuste muutusele, alakasutatud kontoripindade ülalhoidmine seab selle arendusvõimaluse ohtu.
Siiski peaks riigiettevõte panustama teenuste ja töökohtade säilitamisele, mitte maaelu väljasuretamisele.
Kontori asendumine postipunkti või kirjakandjateenusega ei ole maaelu väljasuretamine. Postiteenuse kättesaadavus ei halvene ning postkontori olemasolust enam mõjutavad inimeste elukvaliteeti teenused, mida pakub erasektor – kauplus, avalik internet jne. Kindlasti tuleb arvestada ka seda, et paljudes kohtades aitab poes postiteenuste osutamine säilitada kohaliku väikepoe elujõulisust. Pealegi tuleb taaskord lähtuda sellest, milliseid valikuid inimesed tarbimisel teevad – poes käime igaüks, kuid postkontoris üha vähem.
Siiski kaob maalt üks töökoht.
Eesti Post/Omniva hoiab oma inimesi ja püüab pakkuda võimalikult paljudele uut töökohta. Paljudes kohtades loob postivõrgu ümberkorraldamine võimaluse pakkuda töötajatele täistööaega ja suuremat töötasu senise osalise koormusega töötamise asemel. Oleme ka Eesti Posti ametiühinguga vestelnud ning informeerinud Ametiühingute keskliitu, mõlemad on toetavad.
Kui palju postkontoreid suletakse?
Postkontori asendamine postipunkti või kirjakandjateenusega konkreetses piirkonnas sõltub konkreetse piirkonna iseloomust, teenusekasutusest ja muudest asjaoludest. Kindlasti ei ole arvulist plaani «Sulgeme aasta lõpuks nii ja nii mitu postkontorit». Pealegi toimub üldjuhul hoopis võrgustiku ümberkorraldamine, ehk siis mitte sulgemine, vaid postkontori asendamine postipunktiga.
Siiski - kui palju postkontoreid jääb?
Postivõrgu korrastamisel teeme koostööd kohalike omavalitsustega ja kohalike ettevõtjatega. Kus on olemas nõudlus teenuste järgi, sinna leiame erinevate osapooltega koostöös parima lahenduse, kas pakiautomaatidega või kohalike kauplustega. Postivõrgu muudatuste jõustumisel võib kontorite arv hinnanguliselt langeda kolme aasta jooksul umbes 115-ni. Samas tõuseb jooksvalt pakiautomaatide arv 220-ni (täna 104 pakiautomaati). Samas osutab ettevõte ikkagi teenust klientide vajadustest lähtuvalt, nii et eesmärk ei ole sulgemine, vaid kliendile lähemale jõudmine, et saaks rohkem ja mugavamalt teenuseid pakkuda.
Mis on minimaalne arv postkontoreid, mis uue postiseaduse alusel Eestis olema peab?
Ettevõte osutab teenust klientide vajadustest lähtuvalt, nii et miinimumarvuni jõudmine pole eesmärk. Samuti on lisaks postkontoritele ka muud variandid nagu pakiautomaadid ja kirjakandja teenus.
Eesti Post võiks ju postkontoreid nende tasuvuse suurendamiseks edasi arendada, võttes müügile esmatarbekaupu ja osutades postkontoris ka muid teenuseid, näiteks pangateenust.
Eesti Post on proovinud ka niipidi, võttes müügile erinevaid tööstuskaupu, kuid postiteenuse viimine poodi on osutunud siiski elujõulisemaks variandiks. Mis aga pangateenusse puutub, siis puudub selle osutamiseks huvitatud koostööpartner. Postipanga teenust osutas varem SEB ning see suleti vähese kasutatavuse tõttu. Teenuse sulgemise järel ei olnud keegi huvitatud postipanga teenuse osutamist üle võtma, kuna seda kasutati tõepoolest minimaalselt – keskmiselt vähem kui pool tehingut postkontori või postipunkti kohta päevas. Maksete teenuseid kasutas vähem kui üks protsent inimesi kuus.
Miks sulges Eesti Post postkontorites postipanga teenuse?
Postipanga teenus oli SEB teenus ning pank otsustas selle sulgeda vähese kasutatavuse tõttu. Teenuse sulgemise järel ei olnud ka keegi teine valmis postipanga teenuse osutamist üle võtma, just sellepärast, et seda kasutati tõepoolest väga vähe. Jätkuvalt saab tasuda postkontorites ja postipunktides arveid, sh kaardimaksega.
Kas postiseaduse muudatus on ettevalmistus Omniva pakiäri erastamiseks?
Omniva pakiäri on äriühingute nimekirjas, mille börsile viimist või erastamist arutatakse lähitulevikus. Postivõrgu korrastamine muudab ettevõtet efektiivsemaks, kuid nõuded universaalsele postiteenusele määratakse seadusega ning tellitakse riigi poolt. Ükskõik, kes pakiäri ajab, on postiteenus siiski eraldi tellitav ja seadusega määratav, seega ei ole erastamine inimeste tarbimisharjumustest tuleneva muutuse puhul määrav tegur.
Postiseaduse väljatöötamiskavatsuses on välja toodud, et väheneb juurdepääsupunktide arv. Samas väidate, et teenuse kvaliteet ei halvene.
Ettevõte osutab teenust klientide vajadustest lähtuvalt, nii et kontorite sulgemine pole eesmärk omaette. Samuti on lisaks postkontoritele ka muud variandid nagu pakiautomaadid ja kirjakandjateenus. Teenus kolib sinna, kus igaüks meist igapäevaselt käib.
Kas kirjade ja pakkide saatmist ootab hinnatõus?
Kirjateenuse hinna kulupõhiseks muutmine tähendab kirjasaatmise hinna tõusu tulevikus, hinna määrab siiski Konkurentsiamet, kellega tuleb see kooskõlastada, nagu see on ka soojuse või paljude muude teenustega.
Kui kalliks kirjasaatmine läheb?
Kui seadusemuudatus lubab teha postivõrgus efektiivsust suurendavad ümberkorraldused, on postmargi kulupõhine hind 80–90 senti ja selle hinnani jõutaks ehk 2018. aastaks. Ilma ümberkorraldusteta oleks postmargi kulupõhine hind suurusjärgus 1.40.
Kui palju postmark praegu maksab?
65 senti.
Mis juhtub pakkide hindadega?
Pakkide saatmise hind universaalse postiteenusena on täna kehtestatud sarnaselt kirja hinnaga postiseaduse alusel antud ministri määrusega. UPT pakiteenuse kulupõhine hind kujuneb tulevikus konkurentsi tingimustes. UPT pakiteenusele pakuvad konkurentsi nii kullerteenused kui pakiautomaaditeenused.
