iDeal kampaania

Peep Sooman emotsionaalselt üürimajadest: selle idee taga ei ole ükski erakond, vaid ühe ettevõtte huvid

Пеэп Сооман

FOTO: Tairo Lutter

Pindi Kinnisvara partneri Peep Soomani sõnul on riiklike üürimajade ehitamine Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse kõige lollim idee, mida ta viimastel aastatel valitsejate suust kuulnud on ning toob selle väite toetuseks välja seitse argumenti.

«Ministri väide, justkui olemasolev elamufond – näiteks Narvas – ei kõlba renoveerimiseks, sest on liiga amortiseerunud, on täiesti asjatundmatu,» sõnab Sooman.

Tema sõnul maksab amortiseerunud kivi- või paneelmaja uhiuuega võrdväärseks vuntsimine maksab max 500 €/m². Uue maja ehitamine seevastu maksab koos trasside, haljastuse jms-ga 1000 €/m² netopinna kohta. Küll aga ei ole Soomani sõnul riiklike üürimajade puhul ühtegi sellekohast auditit ega analüüsi tehtud. 

«Kui riik ostaks olemasoleva amortiseerunud elamufondi kokku ka keskmise hinnaga 200 €/m², on rahaline võit muljetavaldav,» nendib ta. Kuna kokku on plaanis rajada 6000 korterit, siis kui korteri keskmine ruutmetraaž on 50 m², oleks investeeringukulu 300 000 000 eurot.

Olemasoleva elamufondi kokku ostmise ja taastamisega oleks kogukulu 210 000 000 eurot. «Võit 90 000 000 eurot. Kas te kujutate ette ka, et mida selle rahaga teha saaks?» küsib Sooman.

Üksnes korterid veel inimesi väikelinnadesse ei too

Teise argumendina sõnab Sooman, et ametnike väide, justkui ilma uute korteriteta elanikud neisse linnadesse ei tule, on lauslollus. «Inimesed põgenevad väikelinnadest, sest seal pole tööd. Kohtla-Järvel on elanikkond kahanenud drastilise kiirusega, 2000. aastal oli elanikke veel 47 000, nüüd 36 000,» kirjeldab ta, lisades, et nii on juhtunud ka mujal sedasorti linnades Ida-Virumaal ja ka Kagu-Eestis. «Vaba elamufondi on seal nagu muda, sellest tulenevalt oleks kokkuostuhinnad ülisoodsad,» räägib Sooman.

Tegelik probleem on tema sõnul hoopis see, et ühistranspordiühendusi kärbitakse, gümnaasiumeid pannakse kinni ja «Koli maale (või väikelinna)» on lihtsalt populistlik mulin, mitte sisuline tegevus.

«Inimesed ei koli Ida-Virumaale ega Kagu-Eestisse, sest seal on elu perses ja suurim kultuuriline väärtus on tarkade kogu staatiline assamblee Konsumi taga taarapunkti kõrval,» märgib Sooman. Pigem tuleks seal soodustada ettevõtlust, et inimestel oleks tööd, mis tekitaks ka nõudluse elamupindade järele.

Vaesed muutuvad veel vaesemaks

«Kui riik tuleb turule sellise mahuga sisse, siis niigi vaestes piirkondades muutuvad inimesed veel vaesemaks,» nendib Sooman kolmandas argumendis üürikorterite vastu. Tema sõnul võtab 6000 uue korteri lisandumine Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti niigi odavate korterite omanikelt viimasegi võimaluse vara väärika tasu eest üürile anda või mingigi raha eest maha müüa. 

«See ei ole haldusreform. See on meelevaldne haldusvägistamine ja turu perse keeramine. Riigi funktsioon peaks olema võimaluste loomine ja läbi maksutulu enda ülal hoidmine, mitte vabaturu solkimine,» räägib Pindi Kinnisvara partner.

Neljandana juhib Sooman tähelepanu selle, et vana elamufondi kokkuostmine ja ülesvuntsimine võtaks seevastu pooltühjaks jooksnud majades elavate inimeste koormust kohe väiksemaks, sest praegu peab paljudes vaestes piirkondades käputäis elanikke üleval tervet maja. 

«Madalapalgalised inimesed väärivad seda, et nende kodude kõrvale ei tuleks uued majad, vaid et nende kodumajadesse tuleks uued elanikud, kes hooliks ja mõtleks kaasa ning kataks proportsionaalse osa maja üldhalduskuludest. See kõlaks juba plaanina!» tähendab ta.

Idee teenib tuntud ehitusettevõtte huve

Viiendana tundub tema jaoks arusaamatu, miks Eesti valitsus talitab nagu kommunistlik Hiina rahvavabariik, kes enne ehitab linna ja alles siis hakkab mõtlema, kes seal elama hakkab.

«Uute ehitatud korterite väärtus langeks sõltuvalt piirkonnast kuni kaks korda sel hetkel, kui korterid valmis saavad,» nendib Sooman kuuendana. Ta selgitab, et rajatavate varade järelturuväärtus ei ületa üheski Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti linnas naljalt 500-600 €/m² künnist, Narva ehk välja arvatud. «Seega pannakse põlema kuni 150 000 000 eurot maksumaksja raha. Uskumatu laristamine!» märgib ta.

Viimasena väidab Pindi Kinnisvara partner, et tegelikult ei ole selle projekti taga omaalgatuslikult ükski erakond, vaid suur ja tuntud ehitusettevõte, kes varemgi munitsipaalkortereid ehitanud. Ta lisab, et nende kümne aasta jooksul, mis ta oli kinnisvarafirmade liidu juhatuses, tehti tallegi korduvalt ettepanekuid selle projektiga kaasa minna ning sedakaudu olla «privileegidega ettevõtjate nimekirjas». 

«Kas see on korruptsioon või mitte, ei oska mina öelda. Kulutatud ressursside järgi on sitahaisu aga kaugele tunda,» nendib Sooman. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles