See pidi olema aasta, mil Kesk-Euroopa endised kommunismimaad tõestavad, et on oma lääne vendadega võrdsed. Esimest korda bloki ajaloos on «idakate» käes kaks järjestikust eesistumist.
ELis ristavad piike ida ja lääs
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui esimese kuu järgi otsustada, läheb raginaks.
Ungari on oma kuuest kuust jõudnud eesistuda ühe nädala. Ja juba on ta mattunud vastuoludesse. Lääne-Euroopa valitsused süüdistavad peaministrit Viktor Orbanit ELi põhimõtete eiramises, kuna viimane on kehtestanud jõulise meediaseaduse, mis nende sõnul peaministrile pressi ohjamiseks liiga suured volitused annab.
Poola haarab rooliratta juulis. Detsembris oli ta sunnitud astuma võitlusse lääne suure kolmiku Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaaga, kuna nood toetasid ELi kulutuste külmutamist – mis ebaproportsionaalselt Poolasse ja teistesse uusliikmetesse on suunatud.
Ning Rumeenia ja Bulgaaria on võtnud sisse kaitseasendi pärast seda, kui Prantsusmaa ja Saksamaa lubasid blokeerida nende pääsu piirideta Schengeni alasse. Hääletus tuleb märtsis.
Ülalkirjeldatu tõttu on suled turris pea kõigis Kesk- ja Ida-Euroopa pealinnades.
Orban on kurjakuulutavalt hoiatanud, et «Ungarit ei tohi mitte mingil juhul kohelda erinevalt teistest riikidest, kus juba 200 aastat demokraatia on valitsenud». Poola tõotab võidelda kärbete vastu ELi uusliikmetele määratud arengufondides. Ning Rumeenia välisminister ähvardas blokeerida Horvaatia liitumise ELiga, kui neid ennast Schengeni ukse taha jäetakse – kuigi president Traian Basescu end hiljem sellest konkreetsest ähvardusest distantseeris.
«Me ei luba kellelgi ennast diskrimineerida, isegi mitte ELi kõige võimsamatel riikidel,» on Basescu öelnud.
Ungari ja Poola ametnikud on kinnitanud, et ei ole täheldanud ELi läänepoolsete liikmete aktiivset uusliikmete-vastast kampaaniat.
«On küsimusi, kus meie huvid lahknevad. Nagu näiteks ELi eelarve,» ütles ütles Poola Euroopa asjade minister Mikolaj Dowgielewicz. «Aga asi pole tegelikult idas ja läänes.»
Samas võisid kõik eile Budapestis pingetele ise tunnistajaiks olla. Ungari eesistumise ametlikuks käivitamiseks korraldatud pressikonverentsil ei suutnud Orban ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso kuidagi varjata oma erimeelsusi meediaseaduse osas.
Barroso tõotas seadust juriidiliselt ja erapooletult uurida. Kuid ta hoiatas Orbanit, et on ka teisi küsimusi, mida tuleb arvesse võtta. Millest loeti välja vihje, et Ungari peaministrilt oodatakse kiiremat tegutsemist.
«Me ei tohi unustada ka poliitilisi eelarvamusi. Ega ka seda, et Ungari vajab selleks, et eesistumine edukaks kujuneks, liikmesriikide ja Euroopa asutuste täielikku toetust,» ütles Barroso.
Need kommentaarid näisid pahandavat Orbanit, kes omakorda hoiatas, et teda poliitiliste survetega seadust muutma sundida ei saa.
«Me oleme seda meelt, et Ungari demokraatiat tuleks samaväärselt austada kui iga teist Euroopa demokraatiat,» ütles ta. « Ei mingeid kampaaniaid, ei mingit survet... Kui ei leidu mõistlikku meelt ega põhjendatud argumente, ei muutu midagi.»
Vaidlused ähvardavad heita varju Ungari eesistumisele, aga võib-olla ka Poola eesistumisele. Näiteks debatt ELi eelarve üle peaks kavakohaselt jõudma lõpule alles tuleval aastal. Kuude kaupa võib hakata lohisema ka vaidlus Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni-staatuse üle, kuna ei Prantsusmaa ega Saksamaa näita mingeid järeleandmise märke.
Samuti näitavad märgid, et uusliikmed üritavad lääne surve vastu koonduda ja ühineda. Visegrádi gruppi liidrid, millesse kuuluvad Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari, saavad alati enne ELi tippkohtumisi omavahel kokku.
Üks Kesk-Euroopa diplomaat ütles, et bloki idapoolseid liikmeid seovad ja kammitsevad nende kommunismi-kogemused, arenemisjärgus majandused ja demokraatiad ning katsed Brüsselis mõjule pääseda.
Samas hoiatas ta üldistuste eest. «Kõiki uusliikmeid ühte patta panna ei tohi,» ütles ta. «Osalt on neil ühine ajalooline kogemus. Kuid nende majanduslikud ja muudki seisukohad ja prioriteedid on olnud üsna erinevad.»
Ungari välisminister Janos Martonyi ütles omalt poolt, et usub kõigile vastuoludele vaatamata, et Ungaril ja Poolal on siiski reaalne võimalus tõestada, et nende koht on ELi vanemate liikmete kõrval.
«Võib-olla mõistavad need riigid nüüd, et neil on unikaalne ja ajalooline võimalus ennast kehtestada ja demonstreerida, et, jah, Euroopa taasühendamine oli tõesti üks õige otsus ja samm õiges suunas,» ütles Martonyi.
Copyright The Financial Times Limited 2010.