Väliskaubandus jätkas märtsis langust

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuga sadam
Muuga sadam Foto: Mihkel Maripuu

Kaupade eksport kahanes märtsis võrreldes mulluse märtsiga kolm ja import ühe protsendi, teatas statistikaamet.

Enim mõjutas väliskaubandust mineraalsete toodete kaubagrupp, mille hulka kuuluvad ka kütused. Mullusega võrreldes kahanes mineraalsete toodete sissevedu 36 ja eksport 46 protsenti.

Veel kahanes aastaga kolm protsenti põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu ning neli protsenti elektriseadmete eksport.

Enim kasvas mullusega võrreldes mehhaaniliste masinate eksport, üle viiendiku. Suurematest kaubagruppidest kasvas enam veel puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete väljavedu.

Märtsis kasvas aastavõrdluses enim mehhaaniliste masinate ja transpordivahendite import, vastavalt 22 ja kümme protsenti. Lisaks kütustele vähenes ka põllumajandussaaduste ning paberi-, metalli- ja keemiatoodete sissevedu.

Statistikaameti teatel suurenes enim eksport Türki, kuhu veeti raud- ja terastooteid, elektriseadmeid ja elusveiseid ning Leetu, kuhu läksid  transpordivahendid ja elektriseadmed. Eksport vähenes Norra ja Hollandisse, kusjuures Hollandi eksporti kahandas ennekõike kütuste väljaveo vähenemine.

Mullusega võrreldes kasvas import Soomest ja Saksamaalt, vähenes aga sissevedu Venemaalt ja Leedust, seda ka just mineraalsete toodete kahenenud läbiveo tõttu.

Kaubavahetuse puudujääk kasvas märtsis mullusega võrreldes 19 miljoni euro võrra 172 miljoni euroni. Terve esimese kvartali kaubavahetuse puudujääk ulatub aga 453 miljoni euroni, mis on mullusega võrreldes 107 miljonit enam.

Aastaga kahanes kaupade eksport esimeses kvartalis kaks protsenti, samas import kasvas ühe protsendi.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul tuleks arvestada, et ekspordihinnad on jätkuvalt tugevas languses, mis koos nõrga välisnõudlusega pidurdab ettevõtete ekspordikäibe paranemist. «Kui kõrvaldada hindade muutuse mõju, jäi ekspordimaht eelmise aasta sama kuuga võrreldes esialgse arvestuse järgi ligikaudu samale tasemele. Esimese kvartali kokkuvõttes on kaupade ekspordi langus taandunud,» ütles Mertsina panga pressiteate vahendusel.

«Kõige tugevama negatiivse mõjuga kaupade ekspordi languses oli mobiilsideseadmete ja põlevkiviõlitoodete ekspordi vähenemine. Kui need kaubagrupid ekspordist eraldada, oleks ülejäänud kaupade eksport nii märtsis kui ka kogu esimese kvartali jooksul kasvanud,» märkis Mertsina. «Ilma nende toodeteta kasvas Eestis toodetud kaupade eksport tegelikult ka juba möödunud aasta viimases kvartalis.»

Mertsina sõnul võib kokkuvõttes öelda, et Eestis toodetud kaupade ekspordi vähenemise taga ei ole meie ettevõtete nõrgenenud konkurentsivõime, vaid üksikud kaubagrupid ja ekspordihindade jätkuv langus.

«Mobiilsideseadmete ekspordikäive märtsis vähenes, kuid selle väljaveo langus on selgelt taandumas. Elektroonikaseadmete uued eksporditellimused küll vähenesid märtsis, kuid viimase poole aastaga on need tugeva tõusu teinud,» rääkis Mertsina. «Töötleva tööstuse uued eksporditellimused kokku on samuti sama perioodi jooksul paranenud. Viimaste aastate kogemus näitab, et uute tellimuste kasv toob mõningase viiteajaga kaasa kogu kaupade ekspordi suurenemise.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles