Kreeka võitleb taas abiraha nimel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna on pilgud taas pöördumas Kreekale – riigi võlausaldajad arutavad, kas riiki on tabamas uus poliitilise turbulentsi periood või saavad hellenid pärast kuut aastat hingetõmbepausi.
Euroala ning IMF on arutamas, kas Kreeka on teinud piisavalt pingutusi abiraha väljamakse nimel. IMF nõuab «eriolukorra meetmeid» juhuks, kui Kreeka kaldub kõrvale eelarvesihtidest, vahendab Bloomberg.
See 3,5 miljardi euro või SKTst kahe protsendi suurune pakett on raske peaminister Alexis Tsiprasele, kes lubas säästuprogrammile vastu astuda. Kui IMF ei anna Kreekale manööverdamisruumi, võib peaminister kutsuda üles erakorralistele valimistele või referendumile – meetmed, mida ta kasutas ka mullu suvel.
IMFi nõue tuleb erimeelsusest euroalaga. Kui euroala ametnikud usuvad, et praegused meetmed on küllaldaseks, tagamaks 2018. aastaks eelarveülejääki 3,5 protsenti SKTst enne intressimakseid. IMF usub, et see tekitab vaid 1,5 protsendi suuruse ülejäägi.
Kreeka parlament võttis eile hilisõhtusel hääletusel vastuolulise pensioni- ja maksureformide paketi vastu, teatasid Kreeka võimuesindajad.
Muu hulgas kärbitakse pensione ja tõstetakse erinevaid makse. Kreeka valitsuse hinnangul oli otsus vajalik hoidmaks ära kogu süsteemi kokkuvarisemist.
Seaduse poolt hääletas 300-kohalises parlamendis 153 seadusandjat. Suurim opositsioonierakond Uus Demokraatia hääletas ootuspäraselt üksmeelselt kokkuhoiumeetmete vastu.