Pentagon hakkab kärpima

Pentagon.

FOTO: SCANPIX

Pentagon plaanib kulutusi järgmise viie aastaga 78 miljardi dollari võtta koomale tõmmata. Selle nimel kärbitakse esmakordselt alates 2001. aasta terrorirünnakutest sõjaväe isikkooseisu.

Kongress on hakanud kasvava eelarvepuudujäägi pärast üha rohkem muretsema.

Kaitseminister Robert Gates ütles eile, et võttes arvesse föderaalvalitsuse «ekstreemset eelarvepinget» ei pääse kärbetest ka tema ministeerium.

Kärped kujutavad endast ligikaudu 3 protsenti nimetatud perioodiks kavandatud kulutustest.

Samas tõrjus Gates radikaalsemate kärbete idee, mille mõned poliitikud ja analüütikud välja on käinud. Ta väitis, et selliste juttude puhul on tegemist pigem «matemaatika kui strateegiaga» ning juhtis tähelepanu sellele, et pidades silmas USA rolli globaalse julgeoleku tagamisel «võiks selline lähenemine olla hukatuslik».

USA sõjalised kulutused on tänu sõdadele Afganistanis ja Iraagis dramaatiliselt kasvanud.

Gates on kõvasti pingutanud selle nimel, et reformida sõjaväe asjaajamist. Ta on jätnud ära nii mõnegi lennuka projekti ning tõotanud teha lõpu «lõputu raha kultuurile, kus kulutusi praktiliselt ei arvestatud», ning juurutada selle asemel «säästlikku ja vaoshoitud lähenemist».

Ta ütles, et relvajõud peavad tegema teoks mullu käivitatud kärpeprogrammi ning leidma 100 miljardit dollarit, mille saaks ministeeriumi sees ümber paigutada, et osta eluliselt olulist varustust ning katta kasvavaid tervishoiukulutusi.

Muuhulgas tuleb seetõttu peatada General Dynamicsi poolt merejalaväe tarvis ehitatud amfiibauto ja Raytheoni raketi tootmine ning lükata edasi hävituslennuki F-35 olulised uuendused, mida valmistab Lockheed Martin.

Uute ettepanekute valguses kasvab Pentagoni eelarve kergelt aastal 2012 ja ulatub 553 miljardi dollarini. Pärast seda hakkavad kulutused aga aeglustuma ja aastail 2015 ja 2016 nad enam ei kasva.

Seega on kokkulepe osutunud karmimaks, kui aasta tagasi plaaniti.

Eesmärkideni jõudmiseks kavatseb kaitseministeerium kärpida USA vägede isikkoosseisu kuni 47 000 võrra, kuid alles alates aastast 2015 – aasta pärast seda, kui Afganistanist praeguste plaanide kohaselt välja tõmbuma hakatakse.

«Isegi kärbete korral on armee ja merejalavägi suuremad, kui minu ametisseastumisel,» ütles Gates.

Gatesi kõrval istus pressikonverentsil USA staabiülemate ühendkomitee esimees admiral Mike Mullen, kes ütles, et ettepanekuid toetavad kõigi nelja väeliigi juhid.

Ülemkoja relvajõudude komitee esimees vabariiklane Howard McKeon ütles, et on kärbete mastaapsuse pärast kurb.

«Rahvale, kes on sõjas, on see dramaatiline nihe,» ütles ta. «See on ohtlik signaal meie vägede ülemjuhatajalt.»

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Tagasi üles