Ülemiste keskuse mullune käive vähenes viis protsenti

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil on Ülemiste keskuse juhataja Guido Pärnits.
Pildil on Ülemiste keskuse juhataja Guido Pärnits. Foto: Liis Treimann

Tallinna Ülemiste kaubanduskeskuse kaupluste 2010. aasta kogukäive vähenes võrreldes 2009. aastaga viis protsenti umbes 86,3 miljoni euroni.

«Aasta esimene pool oli ikka suhteliselt suurte kukkumistega, eriti esimene kvartal, nii et sealt see miinus tuleb,» rääkis Ülemiste keskuse juhataja Guido Pärnits. «Alates augustist-juulist hakkas juba nulli lähedal võrdlus olema ja septembrist alates läks plussi.»

Kaubanduskeskuse poodide 2009. aasta käive langes võrreldes 2008. aastaga viiendiku võrra.
Ülemiste keskuse poodide 2010. aasta viimase kvartali käive oli Pärnitsa sõnul 25,2 miljonit eurot, mis on võrreldes 2009. aasta sama kvartaliga 5,6 protsenti rohkem.

Pärnits ütles, et üldjoontes võib aasta viimase kvartaliga rahule jääda – kui kõigis 2010. aasta varasemas kolmes kvartalis toimus jaekaubanduses pidev, kuigi küll järjest vähenev langus, siis viimane kvartal oli võrreldes 2009. aasta sama perioodiga selgelt plusspoolel.

Kui võtta hindamiskriteeriumiks võrdlus varasema aasta sama perioodiga, oli Pärnitsa sõnul Ülemiste keskusel eelmise aasta viimase kvartali kõige parem kuu november, kui käive tõusis aastaga üheksa protsenti.

«Ju see tõusunumber oleks jäänud ka detsembris samasse suurusjärku, kuid mitmed lumetormid ja sellega seotud inimeste ja autode raskendatud liikumine pärssisid teatud perioodil kindlasti külastatavust,» märkis Pärnits. Tema sõnul on enamik Ülemiste kliente siiski autodega kliendid ja seetõttu olid mõned tormipäevad detsembris «ikka päris kurvad».

Siiski tuli kaubanduskeskuse detsembri käive võrreldes 2009. aasta detsembriga ligi viis protsenti suurem, ulatudes 10,4 miljoni euroni.

«Kui välja arvata jõulukuised tormid-tuisud ja nende mõju, võis jõulumüügiga igati rahule jääda, eriti arvestades möödunud perioodi,» lausus Pärnits.

Küsimusele, milliseid kaupu jõulude ajal enim osteti, vastas Pärnits, et ta ei usu, et kingituste tegemisel on toimunud mingisugune trendimuutus. «Eks ikka on suurimad kingitavad kaubagrupid raamatud, parfümeeria, kosmeetika, kindlasti mänguasjad ja erinevad kodukaubad.»

Ta lisas, et kindlasti ei ole kingitustele kulutatav rahasumma praegu nii suur kui Eesti majanduse hiigelaegadel, kuid keskmine ostusumma oli mullu detsembris siiski veidi suurem kui 2009. aasta samal kuul, kasvades neli protsenti 18,7 euroni.

Pärnitsa sõnul on selge, et kehvemad ajad on möödas ja loodetavasti on ka eeldatav eurole üleminekust tulenev ostmist pärssiv psühholoogiline mõju lühiajaline. «Kui nüüd see faktor seda asja väga paigast ei lükka, siis ma arvan, et aasta [käibe] kogutõus võib olla kuskil viis protsenti. Ma usun, et see alla viie protsendi ei ole, aga vaevalt, et ta ka üle 10 protsendi tuleb.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles