2011. aasta riskid: globaalne maksutõus

FOTO: Ants Liigus/ Pärnu Postimees.

2009. ja 2010. aastal rakendasid paljud riigid ja keskpangad meetmeid, et oma majandusi kosutada, kuid kõigel sellel on ka oma hind, kirjutab Tarkinvestori asutaja Kristjan Lepik.


Riikide rakendatud meetmete toel on maailmamajandus ulatuslikult kosunud, kuid see ei ole orgaaniline kasv, vaid riikliku toega kasv. Ning sellel kasvul on oma hind.

See, et USA on aktiivselt riiklikke tugiprogramme rakendanud ja mitte oluliselt kärpinud kulusid (sest see jahutaks majandust), on riigieelarve viinud väga sügavasse miinusesse. Selline olukord ei saa olla jätkusuutlik: vajalik on kulusid vähendada ja/või tulusid tõsta.

Kuidas on läinud samal ajal maailma ettevõtetel? Kriisist väljatulek on olnud ülimalt tempokas: kui 2009. aastal oli USA S&P 500 EPS (kasum aktsia kohta) 56 dollarit, siis 2011. aastal oodatakse juba 96 dollari suurust kasumit. Ehk riigi toel on ettevõtted väga kiiresti kasumlikkust suutnud taastada.

Seega on riikidel läinud aastatel 2009-2010 päris halvasti, kuid ettevõtetel päris hästi.

Selle tulemusena paistab üsna vältimatu, et riigid hakkavad maksutõusu näol seda raha ettevõtetelt tagasi küsima. Sellel oleks aga selgelt majandust jahutav mõju.

«Eesti positsioon on siin päris huvitav - me oleme eelarve suutnud üsna tasakaalus hoida ning seetõttu Eestis ei ole selline maksutõus vajalik.

Arvestades, et globaliseerumise tulemusena on ettevõtetel üha kergem üle riigipiiride liikuda, võib stabiilne maksukeskkond Eesti üheks tugevaks eeliseks kujuneda,» märgib Lepik.

 

Tagasi üles