Sel nädalal sai Kreeka päästeoperatsioon kuueaastaseks. Tähtpäeva puhul tuleb tunnistada, et valitsus ja võlausaldajad on omadega ummikus ning Ateenat ähvardab taas maksekatkestuse oht.
Kuus aastat Kreeka kriisiabi: kuhu oleme jõudnud?
6. mai 2016, 10:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Surnud punkt puudutab eelarvekärbete paketti, mis ulatuks kuni viie protsendini Kreeka sisemajanduse kogutoodangust (SKT), kirjutab The Wall Street Journal.
Paradoksaalselt pole võimalik leida kõnelustesse kaasatute hulgast poliitikut – ega analüütikut – kes kinnitaks, et Kreekale kuluks praegu ära püksirihma täiendav pingutamine.
Kuna kaks peamist kreeditori eurotsoon ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on aga takerdunud erimeelsustesse, puudub võimalus olukorda ümber hinnata ning nuputada välja võimalust Kreeka jalgadele upitamiseks.
2010. aasta mais oli karm kasinus Kreeka puhul vältimatu. Riik oli kaotanud kontrolli oma rahanduse üle. Sellise seisukorra jätkumist ei soovinud finantseerida keegi. Esmane eelarvedefitsiit ehk tulude ja kulude vahe ilma riigivõla intressideta kõrgus üle kümne protsendi SKTst.
Järgneva viie aastaga teostasid Kreeka valitsused kulukärpeid ja maksukergitusi kokku 32,3 protsendi jagu SKTst – Euroopa finantskriisi vaieldamatu rekord. 2015. aastaks registreeriti riigis tilluke esmane ülejääk 0,7 protsenti SKTst.
Kaks kolmandiku eelarvelistest pingutustest neelas aga Kreeka kokkuvariseva majanduse halvav mõju maksulaekumistele. Juba 2013. aastal tunnistas IMF, et kreeditorid ei olnud arvestanud sellega, kuivõrd ränga hoobi radikaalne kasinus majandusele annab. SKT kärbudes kasvas Kreeka võlakoorem ning maksevõime taastumise perspektiiv põgenes eest.
Mullu sai kreeklastel kõrini ning selle tulemusel tuli võimule vasakpartei Syriza, mis üritas Saksamaalt ja ülejäänud euroalalt paremaid paketitingimusi välja pressida. Tänaseks on Syriza mäss maha surutud ning Kreeka katab maksulaekumistest oma avalikud teenused.
Kreeditore lõhestab aga küsimus, kui suure esmase ülejäägi suudaks Kreeka saavutada ja seda ka säilitada, arvestades sügavas surutises majandust ning habrast poliitilist olukorda. Mullu suvel kirjutati lepingusse 3,5 protsenti.
Esmaspäeval peavad euroala rahandusministrid maha järjekordse Kreeka-koosoleku. Lahendust usuvad vähesed.
Aga lahendus tuleb leida hiljemalt juuliks, sest just siis katkestab Kreeka laenumaksed – kui diili ei tule ja järgmine ports abiraha laekumata jääb.