Michal: tehnikaülikooli järelevalve tase on küsitav

  • Järelevamet hindab, kas tehnikaülikool tegi järelevalvet piisava hoolikusega.
  • Minister tunnustab ehitajat, kes praakplokid oma objektil avastas.

Kristen Michal.

FOTO: SCANPIX

Hiina tarkuse kohaselt soovitab majandusminister Kristen Michal paigutada järelevalveameti, ehitaja, materjalide tootja ja tehnikaülikooli ametnikud elama uutesse majadesse, et nad elu hinnaga vastutaksid ohutuse eest.

Michal usaldab praakplokkide massilist ehitusplatsile sattumist uurima asunud Tehnilise Järelevalve Ameti pädevust ning usub, et praakplokkide skandaalis kõikuma löönud ehitustööstuse usaldusväärsuse saab taastada.

-Milliseks te hindate Eestis kehtiva ehitusjärlvalve toimimist?

Tõepoolest, hetkel on üleval tõsine küsimus, kas Tallinna Tehnikaülikooli Sertifitseerimiskeskus tegi piisavat järelvalvet Rae Kivitehase toodangu üle ning Tehnilise Järelevalve Amet viib selle osas läbi kontrolli. Lisaks otsitakse üles Rae Kivitehasest kõik kahtlusega partiid ning neid kasutanud objektidel lastakse järelvalve poolt teha täiendav ohutushinnang. 

Antud juhtumil on esialgselt teada, et ehitaja, kes nägi toodangu mittevastavust, andis sellest teada ning sealt edasi asuti uurima. Tootja praagist peabki kas ehitaja või tellija sõltumatu ja kriitiline järelevalve kohe teada andma, sest tootmises võib esineda protsessides vigu. Süsteemina peabki ehitusega seotud laiem järelevalve toimima nii, et ehitaja pilgule lisaks on nõudlik tellija, kellel on sõltumatu ja kriitiline järelevalve objektil. Lisaks on kiviblokkide näitel ka tehasel kõikides tootmise kohtades vaja saada pidev kindlus, et toodang vastaks sertifitseerimisnõuetele – antud juhul on olnud Rae kontrollijaks siis Tallinna Tehnikaülikooli Sertifitseerimiskeskus.

Tehnilise Järelevalve Amet peabki hindama, kas tehnikaülikool tegi oma järelevalvet piisava hoolikusega, et kõik, ka Postimehe kirjeldatud probleemid, selgeks saaks. Ka amet võtab ise asja tõsiselt ning nagu ka Postimehes öeldud, teeb hoolega tööd, et ehitusturule ja ka tehnikaülikoolile heidetud vari selgeks saaks.

-Kuidas Teie hinnangul suudetakse tagada ehitiste ohutus, kui turuosaliste väidete kohaselt keskendub järelevalve paberite ja juriidiliste nüansside sättimsele, jättes materjalide ja ehitamise kvaliteedi kontrolli teisejärguliseks?

Tõhus kvaliteedikontroll ei saa toimuda mõlemata – vaja on protsesside, dokumentatsiooni ning ka kohapealset materjalide kontrolli.

-Kuidas Te suhtute asjaolusse, et Tallinna Tehnikaülikooli Sertifitseerimisasutuse üle järelevalvet teostava Eesti Akrediteerimiskeskuse juhtimine on selle juhatuse liikme puhkuse ajaks peatunud või katkenud, mistõttu pole võimalik sellest asutusest saada selgitusi? Kas te olete veendunud, et akrediteerimiskeskus suudab ootustekohaselt Tallinna Tehnikaülikooli Sertifitseerimisasutuse üle järelevalvet teostada?

Mulle edastatud info kohaselt on akrediteerimiskeskuse juhatuse liige puhkusel, akrediteerimine ja järelevalve toimub siiski vastavalt plaanile. Vastavalt rahvusvahelistele reeglitele teeb keskus akrediteeritud asutuste üle järelevalvet kord aastas. Tallinna Tehnikaülikooli Sertifitseerimisasutuse viimane järelevalve toimus 25.05.2015, järgmine järelevalve on kavandatud selle aasta juuni algusesse.

-Kuidas Teile paistab Tehnilise Järelevalve Ameti tegevus Rae Kivitehase praakpartii puhul?

Järelvalveamet on juba ligi kuu sellega tegelenud ja oma otsuse saab sõltumatu asutus anda siis, kui tõendid on koos, ministeerium siin sisule mõju avaldada ei tohi. Tähtis on, et tootja on juba tunnistanud oma ehituspraaki ja kõrvaldanud selle ehitustelt. Sellele järgneb ehitiste ohutusaudit, kõigil objektidel, kus on kahtlusega toodangut võidud kasutada. Halva uudise juures on hea see, et puudused avastati võimalikult varases järgus ning sellest alates käivitus kohe kogu järelevalvekontroll ja asuti tegutsema ning tootja praaki kokku korjama.

-Milliseks te hindate Tehnilise Järelevalve Ametile järelvalveks antud vahendite piisavust?

Amet teeb järelevalvet vastavalt riskihinnangutele ning infole, mis laekub. Kui riskihinnangutes midagi muutub või muutub midagi mahtudes, siis kindlasti annavad nad sellest teada. Täna pole meile antud infot, et vahendite nappuse tõttu töö tegema jääks. Nagu eelnevalt ka mainitud – vastutus on mitmel osapoolel ning kui praegusest juhtumist peaks selguma, et mõne osapoolega tuleb riigi järelevalves põhjalikumalt tegeleda, siis riskihinnang seda näitab ja vastavalt ka tegeletakse põhjalikumalt.

-Mida saaksite ministrina teha, et taastada usaldus Eesti ehituskvaliteedi ja uute hoonete ohutuse suhtes?

Hiinas olla olnud komme, et sillaehitaja seisis uue silla all, kui sealt esimesed rasked veosed üle läksid. Nii oli sillaehitaja eluga tagatud, et sild peab. Selle tarkuse järgi tuleb paigutada tellija, tellija sõltumatu järelevalve, ehitaja, materjalide tootja, toote järelevalvet tegev tehnikaülikool ja järelvalveameti ametnikud elama uutesse majadesse - nemad kõik kannavad vastutust. Kui see pole võimalik, siis tuleb tagada, et tehniline järelevalve ehitusturul järelevalvet tegevate asutuste üle on piisavalt tõhus ja riskihinnang kaasaegne.

Järelvalveameti juhtkond on mulle ja avalikkusele kinnitanud, et nad võtavad ilmnenud praaki ja kahtlusi väga tõsiselt ning teevad oma parima, et selgitada, kas turul või järelevalvet tegevates asutustes on probleeme. Kui nii poleks, siis küllap oleks ministeeriumi roll leida uued juhid, sest praaki tuleb detailide tootmistes kindlasti ka tulevikus paratamatult ette, mistõttu on esmatähtis, kohane ja tõhus reageerimine sellele, et praak ei sattuks ehitusse ning praagi tootmine saaks seisma.

Oluline on teada ja välja tuua ka, et kõik kahtlusega tootepartiid otsitakse turult üles, ning kui neid on kuskil kasutatud tuleb objektidel teha ohutusaudit, see on järelvalveameti korraldus, et kõik kontrollitud saaks.

Tagasi üles