Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Palk 450 eurot kuus ja preemia varga tabamise eest

11
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Kui enamik meist arvab, et inimene lähtub tööd otsides üksnes palgast, siis eilsel Tartumaa töömessil nägi ka vastupidist. Mõni ei tundnud palga vastu üldse huvi, näiteks põhikooli lõpetav Uwe-Alvin Valkenblau tahab minna suveks tööle Maximasse, sest see asub kodule kõige lähemal.

«See on umbes kilomeetri kaugusel,» teatab 16-aastane noor mees. «Väga vahet pole, mis nad palgaks pakuvad.»

Milline melu on Dorpati konverentsikeskuses! Kohal on üle 40 firma, pakkuda 400 töökohta. Kogu šõud võimendab konferansjeeks kehastunud Urmas Vaino optimistlik ja võimas tämber.

Töötajate leidmisega on muidugi pidev häda turvaettevõtetel, kauplustel ja puhastusfirmadel. Pakutavat palka vaadates pole see mingi ime.

Securitase personalispetsialist Pille Juhkov räägib, et kõige rohkem töökohti on praegu pakkuda kaubanduskeskustes. «Turvatöö on selline, kus inimesed on liikuvad,» lausub ta. «Palju on tudengeid, kes otsivad tööd kooli kõrvalt ja õhtuses vahetuses. Hommiku poole on vanemad inimesed ja õhtu poole tudengid.»

Tunnitasu on 2,71 ja 2,81 eurot – niisiis teeb see isegi kõrgema taksi puhul 450 eurot kuus (nüüd ja edaspidi tunnitasu korrutatud nädala 40 normtöötunni ning siis nelja nädalaga – toim). Ületundidega venitab välja kuni 500 eurot. «Püütud varga pealt saab lisatasu,» lubab Juhkov. Objektivanemaks kerkinu saab samuti kõrgemat palka.

Öine vahetus

Anu Possul koondati kuu eest, ta töötas õmblustööstuses laohoidjana ja tegi ka arvutitööd. «Ma ei tulnud siia konkreetse sooviga,» ütleb ta. «Palka pakutakse siin väga erinevat – ühes kohas pakutakse päris kõrget palka, teisal jälle miinimumpalka.»

Puitmajade tootja Lasita pakub Possuli sõnul tootmistöölisele head sissetulekut – 900 eurot –, aga naist pelutab veidi öine vahetus, mis kestab südaööni. «Ma arvan, et täna ma siit tööd ei leia, aga võtsin igasugu infovoldikuid ja uurin neid siis kodus. Ma ei tea veel ise ka kindlalt, mida ma tahan. Ei oska öelda, kas ma tahan olla päris selline liinitööline. Võibolla lähen hoopis midagi õppima,» räägib ta.

Lasita personalijuht Birgit Kirotar ütleb, et töötasu oleneb kvalifikatsioonist ja inimese töötahtest. Tööpingioperaator on juba selline oskustööline, kellel peab olema erialane haridus. Kutsehariduskeskusest tulnud noor inimene saab selles ametis 800–900 eurot kuus, kogenud töötaja aga juba 1300–1400 eurot. Abitöölise palk on 600–800 eurot. Töölesoovijate ankeete kogunes Lasital eile kella üheks juba paarkümmend.

Kirotar tunnistab, et messil näeb ka selliseid, kellega ta ise on töösuhte lõpetanud. «Samas on inimesi väiksematest maakohtadest, nende tööandja on kohe-kohe pankrotistumas ja sellised puidutööinimesed on meil väga hinnatud,» märgib ta.

Läheduses pakub ISS Eesti tööd puhastusteenindajatele, kojameestele ja hooajalistele niitjatele-trimmerdajatele. Koristamistunni eest saab enamikus kohtades palka 2,54 eurot. See ongi Eesti riigis minimaalne lubatud tunnitasu. Kuutasu ulatuvat samuti minimaalsest 430 eurost 550 euroni.

Tänavu märtsis oli Tartu maakonna keskmine brutopalk 919 eurot, riigis keskmiselt aga ligi 1000 eurot. ISS Eesti esindaja Kristiina Schneeberg pakub, et koristada võib ka õhtuti, pärast päevatööd.

Kusagilt ei paista boksi, kus koolitataks inimest 430 euroga kuus toime tulema. Kellele Eesti miinimumpalk ei sobi, see võib marssida töötukassa tiiva all tegutseva Eurese boksi ja «katapulteeruda» mõnda rikkamasse riiki. Näiteks Soomest on praegu seitse tööpakkumist, aga töökohti seejuures rohkem. Kontorikoristaja minimaalse tunnitaksina on ühes pakkumises 9,95 eurot ehk neli korda rohkem kui Eesti miinimumtasu. See teeb Soome 37,5-tunnise täistöönädala juures 1500 eurot kuus.

Üks anonüümseks jääda sooviv mees tunnistab mulle, et pole päris tavaline tööotsija. Tal on epilepsia, sestap ei saa enam teha neid töid, mis talle omal ajal leiva lauale tõid. Ta on kolinud Tallinnast Tartusse, kui pealinnas autos elamist saab kolimiseks nimetada.

Kõrgharidusega ja väga palju ameteid pidanud mees arvab, et Tartus on lihtsam alustada elu taas puhtalt lehelt. «Täitsin praegu ankeedi, et minna kauplusesse laotööliseks,» lisab ta.

Vahepeal ei otsinud mees kolm aastat tööd, sest puudus motivatsioon. «Mul ei ole eluks palju vaja. Viina ma ei võta, õlut joon. Õlle leiab alati tänavalt. Kui sa tahad elada ja midagi päriselt teha, siis pole ju aega tööl käia.»

Maxima vs Selver

Urve Pops Maximast teatab, et nemad maksavad täiesti konkurentsivõimelist palka – kassiir saab 500–700 eurot, aga see sisaldab lisatasusid. Firmal on palju igasuguseid motivatsiooniprogramme. Täidad plaani, saad boonust. Boonust saab muide selle eest, kui kolleeg ei lähe töölt ära. Lisatasu saab ka uue töötaja värbamise eest.

Küsin Selveri esindajatelt Tiina Oinuselt ja Ille Toomaselt, miks peaks inimene eelistama Selveris töötamist Maximale? Alustava teenindaja brutopalk on kolm eurot tund, aga hiljem juba kuni 3,65 eurot. See teeb 40-tunnise töönädala puhul kuusissetulekuks veidi alla 600 euro.

Oinus on messiga rahul. «Huvilisi on päris palju, olime siin kahekesi ka üle-eelmisel aastal ja siis oli rahvast vähem,» räägib ta. «Seekord on arvestatavaid kandidaate palju rohkem. Kui muidu pole neist paljudest ju reaalseid töötegijaid, siis täna on siin täiesti töövõimelisi inimesi. Noori on ka palju. On, kelle hulgast valida.»

Samuti messile tulnud Kodumajatehas pakub võluvalt arhailise nimega tööd, mis meeldib paljudele eesti meestele – puusepp. Plaatijad, elektrikud ja koristajad saaksid samuti leivale. Tööd saab Tartu tehases, aga mehed käivad ka Norras ja Rootsis moodulmaju kokku panemas. Oskustööline saab keskmise palgana kätte kuni 1000 eurot.

Koristajale pakub firma tööd taksiga 3,20 eurot tund, mis teeks kuupalgaks 512 eurot. «Palju on naisterahvaid, aga neile on meil pakkuda ainult koristaja kohta,» tunnistab Kersti Ilves Kodumajatehasest.

Jälle see palgalõhe. «Ma muidugi ei välista, et ka naisterahvas võib tulla plaatijaks või puusepaks, aga tavaliselt hirmuvad nad selle mõtte peale,» räägib Ilves.

Eve Vink töötab Elvas asuvas Enicsi elektroonikatööstuses, ühe Lõuna-Eesti suurima tööandja juures. Tööd saavad muuhulgas elektroonikaseadmete koostajad ehk inimesed, kes panevad jupid kokku. Brutopalk jääb algul 600 euro kanti.

Kas töö on veidi rutiinne ka? «Ei tohiks olla, see on hästi huvitav,» lubab Vink. «(Trüki)plaate on hästi erinevaid.»

Mees ja naine täidavad Salvesti töösoovi ankeeti. Miks?

«Ma ei oska öelda. Huvitav nagu,» kostab naine. «Palga suhtes ma ei teagi, ei ole kõike põhjalikult uurinud.»

Mees lisab, et paljud tahavad Salvestisse tööle, aga ta ei oskagi öelda, miks. Märgib, et jättis nelja kuu eest joomise päriselt maha. «Ma alla miinimumi kindlasti ei tahaks tööd, aga väga suureks ei saa palgasoovi ka ajada. Töö on töö – valida ei saa. Kui on, siis tuleb teha,» ütleb ta.

Kurgid purki

Salvest pakub hooajalist ja väga konkreetset tööd – kurkide purki panemist. Firma personalijuht Alice Ellamik seletab, et kurgid pannakse endiselt purki käsitsi. «Kui masin hakkab kurki purki panema, siis kurgi kvaliteet kannatab.»

Kuulutusel on kirjas, et rutiini- ja pingetaluvus peab olema hea. «Mõelge ise: keskel jooksevad kurgid ja siin jooksevad purgid,» kirjeldab värbaja žestide saatel.

Palgast Ellamik ei räägi, see tuleb jutuks töövestlusel. Aga miinimumpalka Salvest tema kinnitusel ei maksa. Leti taha on tulnud keskealine naine, kes tunnistab, et ei tea isegi, millist tööd tahab, aga kurke võiks hooajatööna purki panna küll.

Kes ei tahaks saada pankuriks? Swedbank ongi oma boksiga kohal. Siit on võimalik saada tööd Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Ametid: infrastruktuuriinsener, arendaja, tootemänedžer ja nii edasi.

Palku panga esindaja Ingmar Kaeramaa ei ütle, aga need asuvad eespool mainitutega võrreldes hoopis teises galaktikas. «Hakkame otsima ka kliendinõustajaid Tartusse,» lisab ta.

Kliendinõustajad on pangakontoris, aga võtavad vastu ka infotelefonil. «Ma usun, et maksame täiesti konkurentsivõimelist palka,» lubab Kaeramaa. «See on kuskil Eesti keskmise juures.»

Silmad peavad särama, keskharidusest piisab, vene keele ja inglise keele oskus tuleb kasuks.

Töötukassa Tartu osakonna juhataja Jane Väli sõnul toimus tänavune töömess Tartus juba neljandat korda ja nii laias valikus tööpakkumisi pole siin varem nähtud.

«Lisaks lihtsatele tööpakkumistele otsitakse häid spetsialiste, ka näiteks psühholooge, insenere, tootmisettevõtetesse programmeerijaid, keeleõpetajaid ja nii edasi,» lausub ta. «Kuulsin ise kõrvalt, kui üks inimene ütles teisele, et sai siit töö palgaga 1200 eurot kuus.»

Tagasi üles