Euro kasutuselevõtt külvab vanainimeste seas segadust
6. jaanuar 2011, 08:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euro kasutuselevõtt on tekitanud segadust ja ärevust vanurites, kes pole aru saanud, kui palju uus raha väärt on, ning kardavad petta saada.
83-aastane Ada Kuusk istus eile nõutult ja murelikult Swedbanki Nõmme kontoris, riigi saadetud euro infovoldik näpus. «Tulin, sest meie raha ei ole enam,» ütles naine.
Ta kurtis kohe ka seda, et pärast pensionide kojukande lõpetamist peab käima kaugelt pangakontoris raha järel. Kojukandetasu tõusis uuest aastast 58 kroonilt (3,71 eurot) ligi 72-le (4,60 eurot). Aasta jooksul peaks pensionär kojukande eest tasuma seega 52,2 eurot ehk 863 krooni ja 69 senti.
Kuusk oli Nõmme kontorist just esimest korda saanud oma pensioni kätte eurodes, kuid talle antud raha väärtust vanur ei teadnud. Nii paluski Kuusk ajakirjanikul infovoldikule euro rahatähtede piltide juurde kirjutada, kui palju igaüks neist kroonides väärt on.
Kas ta siis eurokalkulaatorit pole saanud, et see ise välja arvutada? «Sain, aga ma ei oska seda kasutada,» oli Kuusk õnnetu. «Ma olen vana, ei saa aru.»
Lastega on naise suhted aja jooksul kaugeks jäänud, kõrvalise abi puudumise tõttu seisab kodus kasutult ka kingitud digiboks. «Ei oska mina seda tööle panna,» kurtis Kuusk. Nii ongi telekas tumm.
Ka poodi pole ta uuel aastal veel minna julgenud. «Petavad,» oli naine veendunud. Müüjad ei maksvat vahetusraha eurodes õigesti tagasi. «Raadiost kuulsin.»
Viimaks oli Nõmme pangakontori administraatoril Jaana Privoil aega Kuusega tegelda. Ta pani osa vanuri eurodest pangakontole tagasi ja selgitas, mis on uue raha väärtus. «See on väärt tervelt 15 krooni,» rõhutas administraator üheeurosele mündile osutades. Seejärel läks ta koos Kuusega pangaautomaadi juurde, et vanainimest ühe arve maksmisel aidata.
Privoi oli eilse päeva jooksul lõuna ajaks abistanud juba mitutkümmet eakat inimest. Põhiliselt samad vanurid käisid tema sõnul pensioni laekumise päeval pangakontoris abi saamas juba krooniajal. «Nende suhtumine [euro kasutuselevõttu] on valdavalt negatiivne,» tõdes Privoi. Eakad inimesed pole rahul, et Eesti oma raha kaotas.
72-aastane Svetlana Martšuk, kes oli tütrepoja saatel tulnud pangakontorisse pensioni kätte saama, ei osanud eurole üleminekust eriti midagi arvata. Natuke muret valmistas uue raha tulek talle küll.
«Ei tea, kui palju nüüd pensioni saab,» oli naine ootusärevuses. «Krooni ajal tulin ikka rahaga toime, aga kas ka nüüd?» Eurokalkulaatorit pole Svetlana enda sõnul saanud.
Tema tütrepoeg, 21-aastane Aleksei Kyvel aga ütles, et vanaema postkasti laekus eurokalkulaator küll, kuid seda pole kasutatud. «Tavalist kalkulaatorit saab ka kasutada, lihtsalt 15ga korrutada ju,» ei näinud noormees eurokalkulaatoril tavainimese jaoks ka suurt mõtet.
Kyvel ise suhtus eurole üleminekusse muretult. Erilisi probleeme pole tal uue rahaga aasta esimestel päevadel olnud, seda ka mitte oma töökohal müüjana. «Sain krooniga hästi läbi ja saan euroga ka,» ei näinud Kyvel erilist vahet, mis raha kasutusel on.
Muretut suhtumist eurole üleminekusse ei kohta ainult noorte seas. 58-aastane Raivo tuli teise inimesega kaasa pensioni välja võtma, kuid ise kasutab põhiliselt pangakaarti. Nii pole üleminek uuele rahale talle palju tüli teinud.
«Samas meediast nägin, et on ikka palju segadust,» märkis Raivo. «Aga krooni tulekul oli ka.» Nostalgilist igatsust krooni järele tal pole. Mees pole eriti juurelnud selle üle, kas euro kasutuselevõtt on hea või halb. Kuni Eesti on endiselt iseseisev riik, ei pane rahavahetus teda muretsema.
Kui Swedbanki teenindaja Signe Kamp alustas lahkelt naeratades kontoris ootavate inimeste seas järjekordset ringi kommivaagnaga, oli Kuusk oma rahaasjad pangas just aetud saanud. Vanur oli tohutult tänulik Privoile, kes teda iga kuu aitab.
«Tal tuleks palka tõsta,» arvas Kuusk. Enne koduteele asumist jõudis naine veel kurta, et ta pole bussides enam näinud reisisaatjaid, kellest vanadele inimestele suur abi on. Ka palus ta veel kord ajakirjanikku endale külla tulla.