Angelika Tagel: konkurentsi suurenemine pensionimaastikul on hea

Nordea Pensions juht Angelika Tagel.

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Nordea Pensions juht Angelika Tagel tervitab uut tegijat pensionifondide turul, aga hoiatab, et pensionifondiäri alustamine ei ole lihtne ning on üsna kallis.

Järgneb Angelika Tageli arvamusartikkel:

Konkurentsi lisandumine pensionifondide vallas on igati tervitatav. Nordea käivitas pensionifondid Eestis ja Lätis aastal 2008. Seega on Nordea näol Eesti pensionimaastikul olemas tõestus, et turule on võimalik siseneda teistest hiljem ja seejuures on võimalik ka igati edukas olla.   

Uute pensionifondide asutamine ei ole lihtne, sest nõuded nii aktsiakapitalile kui ka tegevuse juhtimisele on tavapärasest kõrgemad. Lisaks on vaja täiendavaid vahendeid käivitamisega seotud kulude katmiseks esimestel tegevusaastatel. Usun, et pensioniühistu Tuleva loomise algatajad on teadlikud ja oma plaanid põhjalikult ette valmistanud, et pikaajaliselt pühenduda pensionifondide juhtimisele ja kasvatamisele.     

Kui vaadata pensionifondide tegevust kliendi vaatenurgast, on selge, et keegi ei taha teenuse eest liiga palju maksta. Ent pensionifondide edukuse mõõdupuuks on ennekõike pikaajaline lõpptulemus kliendile, mitte võimalikult odav töö või patriotismist ajendatud otsused. Eesmärgiks on saavutada kliendi pensionivaradele parim riski ja tulu suhe. Muidugi, iga fondivalitseja tahab anda endast parima, selles pole vaja kahelda. Nordea panustab aktiivsesse varade juhtimisse, et nii kliendile lisaväärtust pakkuda. Senini on Nordea fondid edukalt konkureerinud ka passiivsete investeerimislahendustega, viimastele soovib pensioniühistu Tuleva oma fookuse seada.

Uusi tegijaid turule väga tihti ei sisene. Loodetavasti tekitab see sündmus ühiskonnas veelgi enam diskussiooni nii olulisel teemal, kui seda on enda tuleviku kindlustamine. Samuti võib arvata, et rohkem inimesi hakkab huvi tundma oma pensionifondi vastu, uurima selle strateegiat, tootlust jne. 

Huvi tärkamine on ainult teretulunud ja olen Tuleva asutajatega vägagi nõus – pensioniteemadel on teadmatust Eesti inimeste seas palju. Meie kõigi, nii fondivalitsejate kui ka haridussüsteemi ühine eesmärk peaks olema rahva teadlikkuse tõstmine. Siiski võib mõttemaailma muutust ja teadlikkuse silmnähtavat kasvu mõõta pigem põlvkondade kui viieaastase intervalliga. Kas 18-aastane noor oskab täna langetada otsuseid pensioniea kohta, milleni on veel pea pool sajandit aega? Nordea viis eelmisel kevadel läbi uuringu. Tulemused näitavad, et noored on küll rahaasjadest teadlikud ja mõtlevad lühiajalisele säästmisele, kuid pikaajaline investeerimine neid niivõrd ei köida.

Seetõttu usun, et täna toovad edu pigem ekspertide valikud, aga ehk on Eesti ühiskond kümne või kahekümne aasta pärast piisavalt teadlik, et oma pensionivara ise efektiivselt ja kasumlikult paigutada.

Tagasi üles