Venemaa võlanõudjad murravad raha saamiseks luid

Venemaa lipp.

FOTO: SCANPIX

Nad on võtnud naise alasti ning teda seksuaalselt ahistanud, tekitanud mudilasele tõsiseid põletushaavu ning murdnud hoiatuseks naisterahva väikese sõrme. Kas need on kurjategijad? Mitte päris. Need on võlgade sissenõudjad.

Teist aastat kestva majandussurutise tõttu ei tule inimesed ots-otsaga kokku, pannes neid võtma laenu astronoomilise intressiga, mida tegelikult endale lubada ei jaksa, vahendab New York Times.

Üha suureneva maksmata laenude osakaalu tõttu on võlakorjajad teinud vägivallast omamoodi meetme. «Reeglina tehakse seda pisikeste summade puhul ning seda on lihtsam nõuda füüsilise jõuga. Lihtsam on inimesi hirmutada kui neid kohtusse anda,» ütles endine võlakoguja Danila S. Mihhailtšev.

Läinud aastal suurenesid maksmata laenud ligi 50 protsenti pisut üle 13 miljardi euroni. See on 13 protsenti eraisikute kogu laenukoormusest. Maksehäirega venelaste arv on tõusnud läinud aasta märtsi kuue miljoni pealt 7,5 miljonile.

Põhjust pole raske näha. Inimeste reaalpalgad on kahanenud enam kui kümme protsenti ja venelased kulutavad enam kui pool oma sissetulekust toidule, joogile ja sigarettidele, selgub valitsuse statistikast. Pangad annavad vähem laenu, seega on palgapäevast palgapäevani elavatel inimestel üha vähem võimalusi.

Pangad ka ei rakenda selliseid jõuliseid meetmeid raha kättesaamiseks. Seda teevad enamasti väikelaenuandjad.

Keskmine laenusumma sellistel juhtudel on 110 eurot. Natalja Gorbunova on 38-aastane maaler. 2014. aasta septembris võttis ta 65 eurot laenu, arvates, et suudab selle kuu ajaga tagasi maksta. Ta ei suutnud ning siis algasid telefonikõned – võlanõudjad lubasid ta tappa, kui ta ei maksa. Vihane Gorbunova otsustas, et ei maksa kopikatki tagasi.

Selleks ajaks, kui neli võlanõudjat märtsis ta ukse maha lõid, oli võlg kasvanud 3100 euroni. Pannud koti nii naise, tema abikaasa kui 17-aastase poja pähe, sundisid nad naise pikali, võtsid ära ta pidžaama ning hakkasid teda puidust pulgaga nügima.

Politsei nimetas seda seksuaalseks ahistamiseks, avalikkus vägistamiseks. Inkassofirmade liit väitis, et naine kas valetab või solgivad paar tõrvatilka kogu turgu. Laenuandja eitab seotust kogu asjaga, ühtegi vahistamist pole toimunud.

Tagasi üles