Advokaat: e-residentsus ei tee Eestist maksuparadiisi

E-residendi kaart

FOTO: «Reporter» / Kanal 2

Seaduseelnõud, mis võimaldavad äriühingu juhatuse asukohana määratleda välisriiki ning avada pangakontot Eestis ka distantsilt, on loogilised ja vajalikud sammud e-residentsuse potentsiaali avamiseks, leiab GLIMSTEDT vandeadvokaat Imbi Jürgen

 Vastupidises olukorras jääb e-residentsuse idee suures osas realiseerimata. On viimane aeg uus regulatsioon vastu võtta, et soodustada uuenduslike ärivõimaluste teke ja tagada ettevõtluskeskkonna areng.

Eesti ei muutu offshore-riigiks selle läbi, et seadus selgesõnaliselt lubab Eestis registreeritud äriühingut juhtida välismaalt. Riskikohad, millele justiitsministeeriumis välja töötatud äriseadustiku muutmise eelnõuga seoses on viidatud – variisikute kasutamine, maksudest ja muudest kohustustest kõrvalehoidmine, rahapesu jm ei ole tingitud sellest, et äriühingu juhatusel lubatakse tegutseda Eestist väljaspool. Sarnaseid olukordi tuleb ette ka äriühingutega, mille juhatuse liikmete elukoht on Eesti.

Diskussioonis äriseadustiku muudatuste üle on esile tõusnud mure, et Eestis on majanduskuritegude võitlemise võimekus nõrk, registripidaja reageerib ettevõtja kohustustele rikkumisele aeglaselt jne. Järelikult peaks riik tagama arengusammu ka nendes valdkondades, kaasajastades maksejõuetusõigust, parandades järelevalvet ja reageerides rikkumistele resoluutsemalt.

Et e-residentide loodud äriühing saaks Eestis äri teha, on üldiselt vajalik pangakonto olemasolu. Siseministeeriumis väljatöötatud seaduseelnõu, mis võimaldab avada pangakontot eemalt infotehnoloogilisi vahendeid kasutades, seab isikutuvastusele senisest veelgi rangemad tingimused ja aitab kindlasti vältida nn rahvusvaheliste sullerite äritegemist Eestis.

Distantsilt konto avamise korral peavad pangad rakendama täiendavaid tugevdatud hoolsusmeetmeid, tegema ärisuhte täiendavat seiret ning igakuistele lubatud maksetele on seatud piirid, mis ei anna võimalust suuremahulisele petturlusele ega rahapesule.

Lisaks juba ettevalmistatud seaduseelnõude vastuvõtmisele saaks teha veel mitu sammu, et luua Eestis tõeliselt avatud ja ettevõtjasõbralik majanduskeskkond. Alustades kasvõi sellest, et dokumente äriregistrile võiks esitada ka inglise keeles ning riigilõivu äriregistri toimingutelt saaks tasuda pangalingi kaudu.+

Ka äriregistri ettevõtjaportaali saaks muuta oluliselt kasutajasõbralikumaks ja arusaadavamaks. Selliste lihtsustavate lahenduste loomine ei pea jääma pelgalt riigi ülesandeks, sest siin on potentsiaalseid ärivõimalusi ka ettevõtjaile, kes pakuvad teenuseid digi-ID baasil.  

Tagasi üles