Riigieelarve strateegia näeb ette uut majanduskulude kärbet

Rahandusminister Sven Sester

FOTO: Erik Prozes

Täna jõudis valitsus kokkuleppele riigieelarve strateegias. Rahandusminister Sven Sester sõnas, et lisaks teaduse ja kaitsekulutuste hoidmisele on tulekul ka raskeveoki maks ning uus kolmeprotsendine majanduskulude kärbe.

Tulevase eelarvestrateegia kohaselt on tuleval aastal plaanis struktuurse eelarve 0,2 protsendine ülejääk, ülejäänud aastal peaks eelarve olema tasakaalus. See on mõnevõrra erinev seis aprilli algusest, mil kehvemaks muutunud majandusprognoos tähendas, et 2018. aastal on tulekul 0,1 protsendine struktuurse eelarve puudujääk.

Sester ütles, et suur osa tuleva aasta muudatustest on juba varasemate otsustena tehtud – näiteks maksuvaba tulu tõus või madalapalgaliste tulumaksutagastus. Lisaks aga viidi eelarvestrateegiasse ka prioriteetidest lähtuvaid asju, näiteks idapiiri rahastamine. «Sellele eraldati 2016. aastal esmakordselt ühekordselt raha, aga nüüd riigieelarve strateegiaga näeme seda rahalises pildis – 2017. aastal tuleb 20 miljonit, 2018. aga 15 miljonit,» selgitas rahandusminister. Samamoodi hoitakse kaitsekulusid üle kahe protsendi, et kanda hoolt liitlaste kohalolekuga seotud kulude eest.

2018. aastal algab ka Kose-Mäo teelõigu neljarajaliseks ehitamine. Summa, millest alates on ettevõtja kohustatud end käibemaksukohuslaseks võtma tõuseb aga 16 000 euro pealt 40 000 peale. Sester selgitas, et see piirmäära muutus on küll ühest küljest saamata jääv tulu, aga teisest küljest uued töökohad.

Rahaallikateks on kärped ja maksud

Sester ütles, et see tähendab vajadust vaadata üle riigi majandamiskulud. «Eelmisel aastal ma tegin ettepaneku, et oleks kolm protsenti majanduskulude kärbet. Sellel aastal samamoodi,» ütles minister. Ta ütles, et riik ei saa erineda ettevõtjast, kes konkurentsivõime säilimiseks oma kulutusi pidevalt üle vaatab. Majanduskulude kärpest jäävad puutumata prioriteetsed valdkonnad, näiteks kiirabi ja koolid. «Kõigilt teistelt me kolm protsenti soovime saada. See on väga märgiline,» tähendas Sester.

Kuna tegu on majandamis- mitte tööjõukuludega, siis koondamisi see kaasa ei too ning keskvalitsuse inimeste arv peaks endiselt vähenema 750 võrra aastas.

Teise rahaallikana tõi ta välja maksupettustega võitlemise. Rahandusminister rääkis, et kütuse saatelehed muutuvad elektroonseks, mis võimaldab jälgida paremini kütuse liikumist. «Seda soovivad turuosalised ja nad näevad seda, et selle tulemusel laekub riigile kümme miljonit eurot,» ütles poliitik.

Erinevad uued maksud, näiteks e-sigarettide maksustamine või raskeveoki maks aga Sestri sõnul katteallikatena järgmise aasta pildis veel ei ole. «Kõikidele sellistele ettepanekutele eelneb pikem protseduur, läbirääkimised turuosalistega, kooskõlastamised, ümarlauad, siis see kõik võtab oma loomuliku aja,» ütles minister. Lisaks eelpool nimetatutele peaks tulema ka näiteks üleüldine pakendiaktsiis.

Koalitsioonileppes seisab, et need kolm asja peaksid tooma sisse vastavalt viis, kümme ja 15 miljonit eurot aastal 2019. 

Metallide pöördmaksustamine (käibemaksu maksab müüja asemel ostja) aga peaks juhtuma juba järgmisel suvel.

Vaadati üle ka dividendid

Valitsus otsustas muuta ka dividendipoliitikat. Läinud aasta lõpus vähendas valitsus Eesti Energia dividende 30 miljoni euro võtta arusaamisega, et riigifirma maksab selle võrra enam.

Nüüdne dividendiootus aga on sootuks vähenenud. «Praegu (viimaseid päevi kehtivas – toim) riigieelarvestrateegias oli Eesti Energia dividende ette nähtud 57 miljonit, siis ma tegin ettepaneku võtta dividende vähem, kuna selles sektoris on praegusel hetkel raskemad ajad. Tegin ettepaneku vähendada dividendimakset 40 miljonile,» ütles minister. Ta ütles, et RMK dividend aga on suurenemas.

Äripäev kirjutab, et Eesti Post ootas dividendiks 801 000 eurot ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium suurendas seda poole miljoni võrra. Eesti Lootsust aga tahab riik võtta dividende rohkem, kui ettevõte mullu kasumit teenis.  

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles