Väiksemad turismifirmad satuvad löögi alla

Kajamaa viburada

FOTO: Erakogu

Väiksemate turismifirmade elu muutub keerulisemaks, kui jõustub Euroopa Liidu direktiiv, mille järgi peavad teenuse kindlustama kõik turismiettevõtted, kes pakuvad vähemalt kaht eraldiseisvat teenust. Kui turisti jaoks tekib reisi ajal tõrge, näiteks lennufirma pankrotistub ja reisi ei toimu, tagastab reisikorraldaja klientidele raha täies mahus. See nõue on suurfirmadele, kes pakuvad pakettreise, alati kehtinud, kuid nüüd laieneb see ka väiksematele ettevõtetele, sest laieneb ka pakettreisi mõiste.

Kui praegu peavad täielikult tagatud olema reisipaketid, mida müüvad reisikorraldajad, siis 2018. aasta 1. juulist lisanduvad sellesse nimekirja ka teised reisiteenust pakkuvad ettevõtted. Euroopa Liidu direktiivi järgi peavad olema tagatud kõik reisid, kus pakutakse vähemalt kahte komponenti, näiteks majutust ja meelelahutust.

Kui mõni Võrumaa turismitalu pakub majutust ja sinna juurde kanuusõitu Võhandu jõel, siis uue direktiivi järgi loetakse see pakettreisiks, mis peab olema rahaliselt tagatud. Seda selleks, et näiteks pankroti korral saaks tarbija oma raha tagasi. Kokku mõjutab direktiiv Eestis enam kui 2100 ettevõtet. Lisaks avaldab direktiiv ning ja sellega kaasnev võimalik hinnatõus mõju kogu Euroopa turismile, sest juba praegu peetakse meid sihtkohana kallimaks ning turisti suhtes ebasõbralikumaks kui mõnd teist paika.

Kajamaa Viburaja juhataja Katrin Virula sõnul tekitas uudis uuest direktiivist esialgu paanikat, sest ka nemad pakuvad mitut eraldiseisvat teenust ning peavad seetõttu hakkama samuti muudatusi tegema.

«Oma tegevust me ära ei lõpeta mingi direktiivi pärast. Oleme sellega tegelenud viimased 15 aastat ning kavatseme jätkata vähemalt 15 aastat veel,» oli Virula pärast mõttepausi kindel. Siiski nentis ta, et kui lisateenuste pakkumine, näiteks seminariruumi või sauna rent, osutub liialt keerukaks, on nad kohustatud selle pakkumisest loobuma.

Kuna teenuseid, mida tuleb tagada, on rohkem, suurenevad ilmselt ka ettevõtjate kulud, öeldi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. Direktiivi mõjul on vaja suuremat tagatist ning kui puuduvad võimalused tagatiseks, siis tuleb kas teenuse pakkumist piirata või see hoopis ümber kujundada.

«Tuleb nõustuda, et mis tahes valdkonnas on nõuete täitmine väikeettevõtete jaoks keerulisem kui suuremate ettevõtete jaoks,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist Kati Viimne.

«Direktiivi ülevõtmisel siseriiklikusse õigusesse tuleb leida see tasakaal, mis säilitab sektori konkurentsivõime ning võimaldab seejuures tõhusalt kaitsta reisijate huve. Näiteks on praegu tagatise seadmisel väiksemate ettevõtete kohustused proportsionaalselt väiksemad, sest nõutava tagatise suurus sõltub müüdud reiside arvust.»

Muudatused ei pruugi aga ettevõttele olla kasumlikud, mistõttu võivad need viia järgmiste ebamugavate otsuste vastuvõtmisele, ütles Eesti Turismifirmade Liidu president Külli Karing.

Euroopa Komisjoni hinnangul oli uut direktiivi vaja, sest varasem, 1990. aastast pärit direktiiv on ajale jalgu jäänud. Komisjoni esindaja sõnul pakub uus direktiiv rohkem kindlust nii ettevõtetele kui ka reisijatele. Karingu sõnul Eesti sellist direktiivi ei soovinud ja viis, kuidas õigusloomet tehti ja direktiiv vastu võeti, oli tema hinnangul tormakas ning vajalike detailideni läbi mõtlemata.

Euroopa Turismifirmade Assotsiatsiooni (ECTAA) president Lars Thykier tõdes, et direktiivis on mitmeid auke. Nii võiks üks inimene luua endale mitu ettevõtet ning pakkuda iga ettevõtte nime alt vaid ühte turismiteenust. Siiski avaldas ta lootust, et ka Eesti valitus paneb sääraseid auke tähele ning suudab need likvideerida. Ta lisas, et Eesti on iseäranis keerulises seisus, sest 2017. aastal tõuseb meil majutusteenuse käibemaks.

ECTAA hinnangul kaasneb direktiiviga ka arvatavasti minimaalselt kaheprotsendiline hinnatõus.

Kokkuvõttes peaks tarbija jaoks muutuma selgemaks, mis paketis sisaldub ning milline kaitse sellega kaasneb. Ühtlasi on tulevikus direktiivi mõjul kergem ennustada hinnataset, sest kui tänini võisid ettevõtted vahetult enne reisi hinda tõsta ning tarbija oli kohustatud hinnaga leppima või maksma loobumisel trahvi, siis nüüd tekib tarbijal õigus teatud tingimustel ilma lisakuludeta loobuda.

Lisaks muutub selgemaks see, kes paketi eest vastutab ehk kelle poole tuleks pöörduda, kui peaks tekkima probleeme või pretensioone.

Direktiivist on võita ka ettevõtetel, sest kõik nad võistlevad samadel alustel. Ühtlasi vähendab see ettevõtte loomisel ning toodete müümisel oluliselt bürokraatiat, sest reeglid on Euroopa Liidus ühtsed. Samal põhjusel on ettevõtetel soovi korral kergem oma tegevusega ka välismaale laieneda.

Kuidas mõjutab uus direktiiv tarbijaid?

Uus direktiiv mõjutab aastas umbes 120 miljonit eurooplast, kes soetavad kombineeritud reisipakette. Hinnanguliselt alandab uus direktiiv tarbijate kahjusid koguni 430 miljoni euro võrra aastas.

Tarbijate elu läheb tänu uuele direktiivile kergemaks – nad saavad kasu sellest, et teenused on läbipaistvamad, sest reisipaketi mõiste on defineeritud ja selgem on, millised on tarbija õigused juhuks, kui midagi peaks minema untsu. Juhul kui midagi läheb halvasti, peab teenusepakkuja probleemiga tegelema ja reisijat aitama.

Reisikorraldajad ei saa enam üleöö tarbijale müüdud paketi hindu tõsta rohkem kui kaheksa protsenti.

Reisijad saavad õiguse oma reisi tasuta tühistada loodusõnnetuse, sõja või muu sihtkohas tekkinud tõsise olukorra tõttu. Paketireisijad saavad õiguse tühistada oma reis, makstes selle eest mõistlikku tasu. Lisaks saavad nad õiguse anda oma soetatud reisipakett kasutada kellelegi teisele. Paketireise puudutavate broneerimisvigade eest vastutab teenusepakkuja.

Mida pakett uue direktiivi järgi tähendab?

Ette organiseeritud paketid – tuurioperaatorite pakutavad valmis paketid, milles on vähemalt kaks elementi: transport ja majutus või muud teenused (näiteks autorent).

Seotud reisiteenused – näiteks kui tarbija broneerib veebilehel lennupiletid ja samas pakutakse talle võimalust osta ka mingi muu teenus (näiteks autorent või majutus), siis loetakse seda paketiks juhul, kui inimene on teise teenuse broneerinud 24 tunni jooksul.

KOMMENTAAR

Kati Viimne

Majandusministeeriumi kaubanduse ja teenuste talituse peaspetsialist

Umbes 23 protsenti tarbijatest broneerivad tavapäraseid puhkusereise (kuuluvad olemasoleva pakettreiside direktiivi reguleerimisalasse) ning sama palju tarbijaid (23 protsenti) ostab kohandatud puhkusereise (mille panevad kokku üks või mitu omavahel seotud ettevõtjat vastavalt tarbijate vajadustele ja eelistustele).

Praegu kehtiv direktiiv kas lihtsalt ei hõlma selliseid võimalusi või teeb seda komisjoni hinnangul ebaselgelt, mistõttu ei tea tarbijaid täielikult oma õigusi ja kauplejad oma kohustusi.

Uue direktiivi kohaselt peavad ettevõtjad, kes pakuvad müügiks pakettreise või seotud reisikorraldusteenuseid, oma tegevuse üle vaatama ja viima vastavusse uute nõuetega. Enim mõjutab ettevõtjaid asjaolu, et pakettreisi mõiste on võrreldes varasemaga laienenud, hõlmates lisaks valmispakettidele selgelt ka selliseid reisiteenuste kombinatsioone, mis on reisija enda kokku pandud.

Selgemini hõlmatakse interneti kaudu (e-poes), nt läbi erinevate broneerimissüsteemide pakutavad reisiteenused, mis seni jäid riigiti kas täielikult või osaliselt direktiivi kaitse alt välja.

Uudsena hõlmatakse kaitse alla seotud reisikorraldusteenused, so reisiteenused, mille puhul ettevõtjad hõlbustavad reisijatel üksikute reisiteenuste hankimist ja üksikute lepingute sõlmimist. Samuti nähakse tarbijaga samaväärne kaitsetase ette mõnedele ärireisijatele, kes kasutavad reiside broneerimiseks tarbijatele suunatud kanaleid.

Tagasi üles