FOTO: EY

Ajal, mil ettevõtetel on käsil oma majandusaastate sulgemine ning majandusaasta aruannete koostamine, on Raamatupidamise Toimkond muutnud mitmeid Raamatupidamise Toimkonna juhendeid (RTJ). Mõningaid muudatusi võib pidada kosmeetilisteks korrigeerimisteks või täpsustusteks, kuid on ka muudatusi, mis võivad olla nii mõnegi ettevõtte jaoks olulised ning vajaksid ettevõtte juhtkonna tähelepanu. 

Paljud muudatused RTJ-des on tingitud 10. detsembril 2015 jõustunud Raamatupidamise seaduse muudatustest. Nii on muudetud Toimkonna juhendit 1 „Aastaaruande koostamise üldpõhimõtted“, milles muutusid mõistete „vara“, „kohustis“ (varem „kohustus“), „tulu“, „kulu“ ja „omakapital“ definitsioonid. Läbivalt on RTJ-des muudetud ka mõistet „õige ja õiglane“: see on asendatud mõiste uue sõnastusega „õiglane ülevaade“. Täiendavalt on kehtestatud keeld, mille alusel ei tohi mikroettevõtja lühendatud aastaaruandes kasutada varade ja kohustuste kajastamisel raamatupidamise arvestuspõhimõttena õiglase väärtuse meetodit (nt kinnisvarainvesteeringute, bioloogiliste varade või finantsinvesteeringute puhul).

RTJ 2 „Nõuded esitlusviisile“ on asendatud mõiste „raha ekvivalendid“ mõistega „rahalähendid“. Kui eelmainitut asendust võib pidada lihtsaks korrigeerimiseks, siis sooviksin tähelepanu juhtida sisukamale muudatusele, mis on antud RTJ-is aset leidnud: edaspidi toimub majandusaasta aruannete mahtude kehtestamine vastavalt ettevõtte suurusele. Juhend kirjeldab nõudeid täismahus aastaaruandele, mis on kohustuslik suurtele ja keskmistele ettevõtjatele, ning väikeettevõtja ja mikroettevõtja lühendatud aastaaruannetele.

RTJ 15 „Lisades avalikustatav informatsioon“ on Raamatupidamise seaduse muudatustest tulenevalt läbinud olulise uuenduskuuri. Antud juhendis on täiendatud seniseid lisades avalikustatava informatsiooni nõudeid, mis on kohustuslikud täismahus aastaaruannetele, ning täiendavalt on kirjeldatud ka lisades avalikustatava informatsiooni nõuded väikeettevõtja ja mikroettevõtja lühendatud aastaaruannetele.

Eespool käsitletud muudatused rakenduvad 1. jaanuaril 2016 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, mis tähendab, et antud muudatuste ja täiendustega on meil kõigil veel aega kohaneda ja nende üle mõtiskleda. Oluline on aga tähele panna, et RTJ-des on ka selliseid muudatusi, mis rakenduvad 1. jaanuaril 2015 algavatele aruandeperioodidele, võimalusega rakendada muudatusi tagasiulatuvalt s.t nagu oleks antud arvestuspõhimõtet rakendatud kogu aeg,  ning mille rakendamise üle otsustamine on ajaliselt kriitilisem. Ülevaade sellistest, kasutajate tagasisidest põhjustatud muudatustest, on esitatud alljärgnevalt.

Vastavalt RTJ 5 „Materiaalne põhivara“ muudatustele, on ettevõtjatel taas olemas valikuvõimalus kapitaliseerida intressi- ja muid laenukasutuse kulutusi põhivara soetusmaksumusse. Siinkohal olgu aga täpsustatud, et kapitaliseerida tohib antud kulutusi juhul, kui nende mõju põhivara objekti soetusmaksumusele on oluline.  

Täiendatud on RTJ 6 „Kinnisvarainvesteeringud“ kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse määramise põhimõtet, elimineerides sealt ühe ebaloogilisuse, mistõttu täienduse tulemusena tuleb kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse määramisel lähtuda objekti võimalikust parimast kasutusviisist, võttes arvesse objektiga seotud juriidilisi (näiteks võimalus muuta detailplaneeringut), füüsilisi (näiteks võimalus teha juurdeehitusi) ja finantsilisi (näiteks võimalus kasutusviisi muutust finantseerida) piiranguid. Üldjuhul on eelduseks, et objekti olemasolev kasutusviis on selle parim kasutusviis, kui ei ole veenvaid argumente, et enamik turuosalisi kasutaksid objekti teisiti. Täpsustatud on ka kinnisvaraobjekti remondi ja hooldusega seotud rahavoogude ning võimalike kasutusviisi muutustega kaasnevate rahavoogude arvesse võtmist ning selle tulemusel tuleb need rahavood võtta arvesse kinnisvaraobjekti õiglase väärtuse määramisel. 

RTJ 11 „Äriühendused“ on taastatud võimalus kasutada tütar – ja sidusettevõtete kajastamisel kapitaliosaluse meetodit kõigis konsolideerimata aruannetes. Täpsustuseks: seni oli see lubatud ainult juhul, kui ettevõte konsolideeritud aruannet ei koostatud, kuid ei olnud lubatud juhul, kui konsolideerimata aruanne koostati lisaks konsolideeritud aruandele. Lisaks on täiendatud ühinemiste ja jagunemiste korral tekkiva netovara ja emiteeritud aktsiakapitali vahe kajastamist, mille tulemusel kajastatakse tekkivat vahet omakapitali sobival kirjel. Kuigi sõnastus „omakapitali sobival kirjel“ võib näida ebamäärane, on selle konkreetse täienduse eesmärk reguleerida ühinemiste ja jagunemiste kajastamise – teemat, mida juhendid varem käsitlenud pole.

RTJ 13 „Likvideerimis- ja lõpparuanded“ on asendatud viide ühendatava ettevõtte „lõpparuandele“ viitega ühendatava ettevõtte „lõppbilansile“. Antud täiendus on oluline eelkõige ühendatava ettevõtte aspektist ning välistab juhendis kasutatava terminoloogia ja Äriseadustikus kasutatava terminoloogia erinevuse.

RTJ 14 „Mittetulundusühingud ja sihtasutused“ on lisatud täpsustus, mis kohustab mittetulundusühinguid ja sihtasutusi koostama täismahus aastaaruandeid. See tähendab, et puudub võimalus esitada väikeettevõtja ja mikroettevõtja lihtsustatud aastaaruannet.

Kokkuvõtteks võib öelda, et iga muudatuse eesmärk on muuta asju paremaks. Nii aitab ka Raamatupidamise Toimkonna juhendite redigeerimine olemasolevat raamatupidamisarvestust läbipaistvamaks muuta ning pakub ettevõtete juhtkondadele täiendavaid võimalusi arvestuspõhimõtete valimisel.

Autor: Marek Väljaots, EY auditiosakonna juhtivkonsultant