Elektritarbimine jätkab kasvu, elektritootmine langust

Elektriliin.

FOTO: Ants Liigus

Elektritarbimine kasvas tänavu märtsis aastaga kolm protsenti 771 gigavatt-tunnini, samas kui elektritootmine langes aastavõrdluses kümme protsenti 672 gigavatt-tunnini.

Tootmise languse tingis soodsama elektri import Põhjamaadest, teatas Elering. Tarbimist mõjutas aga elektrivõrguettevõtte teatel keskmine õhutemperatuur, mis oli märtsis kahe kraadi võrra jahedam kui aasta tagasi.

Eesti elektritootjad katsid sisemaisest elektritarbimisest 87 protsenti. Eesti elektribilanss märtsis 98 gigavatt-tunni ulatuses defitsiidis.

Eleringi teatel imporditi elektrienergiat 75 protsendil märtsi tundidest ja elektrisüsteemi läbinud transiit kasvas aastases võrdluses 14 protsenti 455 gigavatt-tunnini.

Taastuvatest allikatest toodeti märtsis 107 gigavatt-tundi elektrienergiat, 28 protsenti vähem kui mullu. 52 protsenti langes kehvemate tuuleolude tõttu tuuleelektrijaamade toodang. Märtsi sisemaisest elektritarbimisest moodustas taastuvenergia 13 protsenti.

Baltimaades vähenes elektritootmine märtsis kokku kümme ning tarbimine ühe protsendi. Summaarne defitsiit Balti riikides süvenes 23 protsenti 796 gigavatt-tunnini, moodustades kolme riigi tarbimisest 36 protsenti.

Läti elektritoodang kahanes eelmise aasta märtsiga võrreldes viis protsenti, moodustades kokku 578 gigavatt-tundi. Elektritarbimine kerkis Lätis kaks protsenti 640 gigavatt-tunnini ning kuu elektribilansi defitsiidiks kujunes 62 gigavatt-tundi. Läti elektritootjate panus sisemaise tarbimise katmisel oli 90 protsenti.

NordBalt ühenduse lisandumisega vähenes elektritoodang Leedus enam kui neljandiku võrra 181 gigavatt-tunnini, elektritarbimine langes kuus protsenti 816 gigavatt-tunnini. Leedu elektribilansi defitsiit kasvas kaks protsenti 635 gigavatt-tunnini. Kohalike elektrijaamade osalus sisemaise tarbimise katmisel oli 22 protsenti.

Põhjamaade summaarne elektritoodang kasvas märtsis aastases arvestuses neli protsenti ja kogutarbimine kaks protsenti. Märtsikuu elektribilanss oli Põhjamaades 1494 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis. Rootsi ja Norra olid tavapäraselt elektrit eksportivad ning Taani ja Soome elektrit importivad süsteemid.

Tagasi üles