Pärnits ettevõtte tulumaksu taastamisest: ärme keeda supiks munevat kana (5)
21. aprill 2016, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettepanekuid taastada ettevõtte tulumaks võrdleksin muneva kana supiks keetmisega – palju mõttekam oleks süsteemi reformida nii, et maksustataks vaid seda kasumit, mida mingi kokkulepitud perioodi jooksul ei ole suunatud investeeringuteks ega makstud ka dividendidena välja, ütles valdusfirma Mainor AS nõukogu esimees ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Ülo Pärnits.
Pärnitsa sõnul on viimasel ajal sagenenud väljaütlemised, et maksusüsteemi reformi käigus tuleks taastada 15protsendiline ettevõtluse tulumaks. «Analüüsides seda mõttekäiku valdusfirma Mainor seisukohast, kus teenitud kasum peaaegu kogu ulatuses investeeritakse, tähendaks see seda, et investeeringud väheneksid 15%. Ja nii on see ju kõigis suurtes edukates ettevõtetes. See aga pidurdab Eesti majanduse arengut,» märkis ta.
Kehtiv Eesti maksuseadus näeb ette ettevõtte investeeritud kasumi mittemaksustamist. Samas arvestatavat osa ettevõtete kogukasumist siiski ei investeerita või kantakse kasutamata seisev ja maksustamata kasum hoopis laenudena emaettevõtetele väljaspool Eesti riiki. Selle probleemi lahendamiseks ei pea aga Pärnitsa sõnul ohvriks tooma kogu muidu hästi toimivat ettevõtte tulumaksusüsteemi.
«Ärme keeda supiks munevat kana – maksustame lihtsalt selle kasumi, mida ei ole kahe aasta jooksul investeeritud ja mitte enam 15%, vaid näiteks 25%-ga. See sunniks ettevõtteid oma raha mitte hoidma pangaarvel, vaid otsima uusi ärivõimalusi ja investeerima,» esitas Pärnits oma lahenduse. «Kellel ideid ei ole, võtab oma teenitud raha ettevõttest dividendidena välja ja maksab tulumaksuna ühiskonna vajadusteks arvestatava osa.»
Ja et süsteemi ka selle heaks toimimiseks vajalik paindlikkus sisse kirjutada, võiks Pärnitsa hinnangul Maksu- ja Tolliametile anda õiguse erandkorras seda perioodi kahelt aastalt pikendada. «Vajadusel saaks riik siit leida ka ühe lisameetme välisinvestorite Eestisse toomiseks läbirääkimisi pidava EASi tööriistakasti. Selline konkreetsetel tingimustel tehtav maksukokkulepe võiks olla heaks lisaargumendiks mõne välisfirma Eestisse meelitamisel,”»nentis Pärnits, kelle ettevõtete poolt arendatav Ülemiste ärilinnak tegeleb koostöös EASiga pidevalt uute teadmismahukate valdkondade ettevõtete Eestisse toomisega.