Kunstnikust lõhkajaks ehk karjäärivahetuste lood

Supertordi peakondiiter Olga Danilova.

FOTO: Liis Treimann

Amet, mille sa valisid, ei ole miski, mis peab jääma elu lõpuni, sedastati tänasel Kutsekoja konverentsil «Töö ja oskused 2025,» kus arutatakse OSKA esimeste tulemuste valguses tööturu tuleviku üle.

Riigiteenistujast põhumaja ehitajaks

Endine riigitöötaja Knut Klais, kes ehitab nüüd põhumaju ning tegeleb savikrohvi paigaldusega. Klais alustas nooreminspektorina ja liikus järjest edasi, kuni hakkas õpetama tulevasi politseinikke. Sealt läks ta siseministeeriumisse julgeolekunõunikuks ja pärast seda riigikantseleisse.

«Selline sära sai otsa,» kirjeldas ta karjäärivahetamise hetke arusaamist, et ei osanud edasi minna. Seejärel hakkas ta mõtlema, et võiks oma hobi ehk põhust maja ehitamisega hakata raha teenima – ta oli endale ehitanud põhust suvemaja.

Selle jaoks kolis ta Tallinnast Tartu, lõi firma ja leidis koostööpartnerid. «Nagu karjääris ikka, ei saa kitsa põhumaja valdkonnaga tegeleda. Tuleb teha seda, mille eest raha makstakse,» rääkis ta Loodusehituse uutest aladest.

Knut ütles, et ta ei taha ettevõtet suureks teha, sest siis kaob rõõm selle seest jälle ära.

Vanglaametnikust korstnapühkijaks

Triin Rebane oli enne klienditeenindaja ja vanglaametnik, nüüd sai korstnapühkija. «Mu ema armastab lapsepõlvepilte vaadates öelda, et lapsena olin ma päris normaalne,» sõnas Triin, kes lapsena kõrgust kartis. Tema korstnapühkijaks saamise taga oli isa, meenutas Triin, kes oli olnud kogu aeg peres poja eest.

Harku naistevanglast sai tema esimene töökoht, seejärel läks tööle Värska sanatooriumi ning viimati oli ta Vinni ujulas basseiniinstruktor. Töötukassa küsis tema käest, mida Triin tegelikult teha tahab ning ta vastas, et tahab saada korstnapühkijaks. Esimesed kaks päeva veetis ta õhtud guugeldades «võõrsõnu», näiteks slepe.

Tema esimene korstnapühkimine oli vanema meesterahva juures, kellel olid lapselapsed külas. Mees ütles, et onu tuleb varsti, kuigi üks lapselastest pakkus, et tuleb tädi. «Mehe nägu oli viiekat väärt,» kirjeldas Triin kohtumise hetke. Nüüdseks õpetab välja veel üht naist korstnapühkijaks.

Kunstnikust lõhkajaks

Teele Tuuna mõistis, et ei saa enam kunstnik olla. Ning nii sattus ta lõhkamise juurde. Talviti küll ei lõhata, ent siiski tuleb ette olukordi, kus tuleb -20 kraadiga väljas olla. Lõhketööd ei ole tema sõnul antud hetkel seotud Ida-Virumaa kaevandustega. Need võivad olla karjäärides, seotud ehitiste lammutamise või sadamate süvendamisega.  «Ilma lõhketöödeta on väga keeruline ehitada maanteid,» kirjeldab naine töövaldkondi.

Paljud lõhkajad lähevad ka välismaale tööd otsima, aga eri riikides on erinevad sertifikaadid. «Eestlasena Soome tööle minnes tuleb läbida sealne koolitus, saada sertifikaadid ja õppida kõike seda, mida sa juba tead,» sõnas Tuuna. Lõhkamine ei ole säärane ala, mida kõik tahaks õppima minna. Lõhkeainet kasutatakse näiteks ka filmides eriefektide tegemiseks. Eriefektid meeldivad ka Tuunale väga.

«Mul on raske tõestada, et satun igapäevaselt kokku lõhkeainega ja see ei tule pestes maha,» kirjeldas ta probleeme lennujaamas.

Ta sõnas, et kunst pole tema elust kaugele jäänud. Aga nüüd võimaldab töö tal lihtsalt paremini hakkama saada. 

Kontoritöötajast kondiitriks

Olga Danilova oli kontoritööl 15 aastat. «Mingi moment ma märkasin hommikul, et see on igapäevane probleem, et ma ei taha enam kontorisse minna,» sõnas Danilova, kes hobina torte tegi.

Algul tegi ta torte tuttavate tuttavatele ning sealt oma firma Supertort. TEKO küsis küll, mida kõrgharidusega naine seal teeb. Danilova vastas, et tahab olla kondiiter. «See oli vahva kogemus ja ma sattusin praktikale Europagarisse. Neil oli seal suur nurk, mis seisis tühjana,» kirjeldas naine, kuidas ta endale esimese pinna leidis.

Kaks aastat tagasi võttis ta pangast laenu, pani maja panti ning võttis uued ruumid, kus on tsehh, õppetuba ja väike puhkenurk.

Naine teeb kõiksuguseid torte, sealhulgas lapste sünnipäevadele. Ta kirjeldas, et tegi ühele sünnipäevale koeratordi ning laps keeldus seda söömast, sest talle tundus tort väga realistlik. 

Tänavu tegi ta 2800 desserti presidendi vastuvõtule.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles