Näib irratsionaalne, et Saksa rahandusminister seab küsimärgi alla Euroopa Keskpanga (EKP) sõltumatuse ning käivitab jõulise kampaania negatiivsete intressimäärade vastu, kirjutab Financial Timesi kolumnist Wolfgang Münchau, kuid selgitab, et põhjus on paraku olemas.
Olgu tal siis õigus või mitte, aga igal juhul võtab Wolfgang Schäuble EKP poliitikat kui rünnakut Saksa majandussüsteemi pihta, mis sõltub suuresti sealse isevärki pangandusmudeli elujõulisusest.
Kui Saksa pangad ja kindlustusfirmad hätta satuvad, võib süsteem kokku variseda. Seega pole siin tegu filosoofilise mittenõustumisega rahapoliitika eesmärkide asjus. Asi on lihtsalt ja labaselt rahas – ning sakslaste hoiukassad ja ühistupangad kaotavad seda parasjagu tonnide kaupa.
Saksa finantsasutuste ärimudelid sõltuvad kriitiliselt positiivsetest nominaalsetest intressimääradest. Oma värskeimas finsntastabiilsuse raportis märkis isegi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), et kõige rängemini mõjutavad negatiivsed intressid Saksa ja Portugali pankade maksueelseid kasumeid.
Haavatavad on ka Saksa elukindlustajad, kellel tuleb tagada minimaalne tootlus, mis on praegu 1,25 protsenti aastas. Seda on raske teha, kui kümneaastaste Saksa riigivõlakirjade tootlus on vaid 1,13 protsenti. Samalaadses supis on Euroopas veel Rootsi elukindlustus.
Kindlustajatel on nüüd valida, kas riskida, ostes näiteks ettevõtete aktsiaid või valmistuda maksejõuetuseks järgmise finantskriisi saabudes.
Kuigi pealtnäha on tegemist absurdse katsega mõjutada rahapoliitikat kaitsmaks finantssektori ärihuve, et saa sakslased sinna suurt midagi parata – vähemalt lähiperspektiivis. Selleks on Saksa mudel liiga detsentraliseeritud ja naabruskonnakeskne. Liidumaade poliitika ja äri on tugevasti kimpu köidetud.
Millega see kõik lõpeb? Võimalik, et Saksamaa osutub paindumatuks ning siis tekib pinev olukord kus EKP ja Saksamaa omavahel «tõtt vaatavad»: EKP pelgab Saksa vastuseisu oma poliitikale, Saksamaa aga üritab vastu pidada kuni oht möödas.
Euroala alguspäevil valitsenud kollektiivsuse vaim on vedru välja visanud. Ning siin – mitte tasakaalutuses või teistes tehnilistes probleemides – peitub suurim oht Euroopa rahaliidu tulevikule.