Metsas taudi vaibumise märke pole: seakatku oht on ka tänavu väga suur

Jahimeestele korraldatakse seakatku infopäev.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Taas on lähenemas kodusigade seakatku nakatumise kõrgaeg ehk suvi ja sügis, mil metssead kõige enam farmide lähedusse toidujahile satuvad. Ka teiste riikide näited kinnitavad, et ühe aastaga seakatkupuhang tavaliselt ei piirdu.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on ka tänavu oht kodusigade nakatumiseks väga suur. «Ka tänavu suvel on farmide nakatumise oht väga suur, sest metsas taudi vaibumise märke pole. Taudi farmi jõudmine sõltub palju sellest, kui edukalt suudavad seakasvatajad kehtestatud bioohutusnõudeid täita,» ütles Kalda. Eelmisel aastal registreeriti esimene katkupuhang farmis 20. juulil.

«Möödunud suviste puhangute analüüs näitas, et kõige sagedamaks haiguse farmi jõudmise põhjuseks oli farmi töötajate eksimused bioohutusnõuete täitmisel. See tähendab, et bioohutusmeetmete hoolsama rakendamisega saanuks neid vältida,» rõhutas Kalda.

Katku vältimiseks korraldab maaeluministeerium koostöös Eesti Tõusigade Aretusühistuga 20. aprillist kuni 1. juunini neljas maakonnas sigade Aafrika katku infopäevad seakasvatajatele, kus antakse ülevaade 2015. aasta seakatku puhangute põhjustest ning antakse soovitusi, kuidas vältida farmide nakatumist tänavu taudi leviku kõrghooajal suvel-sügisel.

Ka Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimehe Urmas Lahe sõnul tuleb kõikidel tänavu suveks tõsiselt valmistuda, et vältida seakatkupuhanguid. «Peame olema väga ettevaatlikud, sest uued taudipuhangud farmides võivad lükata edasi piirangutsoonide kaotamise. Täna on seakasvatajate jaoks kõige suuremaks probleemiks seakatku puhangute tõttu kehtestatud piirangutsoonid, mille tulemusena on sealiha kokkuostuhinnad drastiliselt langenud. Tsoonide kaotamise kiirus sõltub sellest, kas suudame tänavu taudi tõkestada ja farmidest eemal hoida,» ütles Laht.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles