Kas Kreeka ei saanudki siis mullusuvel päästetud?

Kreeka peaminister Alexis Tsipras käis Prantsuse presidendi Francois Hollande'ga abipaketist rääkimas.

FOTO: Thomas Samson / AFP / Scanpix

Kui Wikileaks läinud nädalal Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ametnike kolmandat Kreeka paketti puudutava jutuajamise avalikustas, ajas Ateena eriliselt ärevile ennustus, et mingit otsust edasise suhtes ei tule enne, kui Kreekal juulis raha otsa saab.

Neile, kes Kreeka asju enam pidevalt jälgida ei jaksa, võib mõjuda jahmatamapanevalt tõsiasi, et tekkimas on järjekordne jäik tähtaeg, kirjutab Financial Times. Kas Grexitit siis ei hoitudki ära läinud aasta juulis, kui Ateena pärast unetute ööde tippkohtumisi Brüsselis 86 miljardi eurose paketi pälvis?

Jah ja ei.

Juuli diili tulemusel sai Kreeka mainitud summast praktiliselt kohe kätte 13 miljardit eurot, olles lubanud kähku korrastada oma käibemaksusüsteemi ning kärpida pensionihüvitisi. Lõviosa tõsist tööd lükati aga edasi uue abipaketi esimese kvartaliaruandeni – mis peab sisaldama ka kriitilise tähtsusega otsust IMFi osalemise või mitteosalemise kohta.

Pealiskaudsel lugejal võib tekkida mulje, et «esimene kvartaliaruanne» tähendab, nagu valmiks see ülevaade esimese kvartali lõpuks. Kolmanda Kreeka päästeprogrammi puhul tähendanuks see oktoobrit.

Kahjuks on aga saanud traditsiooniks, et Kreeka pakettide puhul võib «kvartal» tegelikult tähendada mitut kvartalit. Nii näiteks vältas paketi nr 2 viies kvartaliaruanne peaaegu aasta. Praegune «kvartaliaruanne» on pärast esimese kvartali lõppu kestnud edasi ligikaudu kuus kuud.

Kurja juur on kolme osalise – Euroopa Komisjoni, IMFi ja Saksamaa – keerukas vastasseis, kusjuures Kreeka on üldjoontes komisjoni poolt.

Komisjoni meelest võiks asjaga juba ammu edasi minna ning asuda lahendama poliitiliselt veelgi plahvatusohtlikumat küsimust ehk Kreekale antud laenude korstnassekirjutamist.

Brüsseli rehkendused Kreeka rahanduse kohta erinevad IMFi omadest märkimisväärselt. Kui komisjon ennustab Ateenale 2018. aastaks 0,5-protsendilist eelarveülejääki, siis IMF näeb samaks tärminiks ette üheprotsendilist puudujääki.

Seetõttu tahab IMF kreeklastelt tervet trobikonda täiendavaid reforme, nende hulgas sügavaid pensionikärpeid. Ülejäänud osa august tuleks toppida täis laenuleevendusega. Laenuleevendusest ei taha aga midagi kuulda peamine laenuandja – Saksamaa.

Kõik tuleb kohutavalt tuttav ette: osapooled on puha patiseisus, juulis ootab suur laenumakse, Kreeka peaminister Alexis Tsipras käis eile õhtul ootamatult Pariisist abi otsimas ning viibib täna Brüsselis. Eesriide avanedes võime tõenäoliselt vaadata uut Kreeka draamat.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles