Eesti Pank: euro toodud hinnatõus võib olla kuni 0,3 protsenti
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
1. jaanuar 2011, 14:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spekulatsioonid ja ootused ei ole veel kokku löödud, aga meie hinnangul võiks euro tulekust põhjustatud inflatsioon olla kõige rohkem 0,3 protsenti, lausus Eesti Panga asepresident Rein Minka tänasel eurobriifingul.
Just sellisel tasemel statistilise hinnatõusu tõi euro ka varem ühisvaluutaga liitunud riikides.
Tegelik hinnatõus võib olla muidugi oluliselt suurem. «Paraku elame ajajärgul, kus globaalsed toiduainete- ja kütuse hinnatõusu surved avaldavad nii väikksele majandusele nagu Eesti otsest ja kiiret mõju,» ütles Minka.
«Põhiinflatsioon olnud väga madal, ma ei usu, et näeme siin euroefekti,» lausus pangaliidu juht, SEB juhatuse esimees Riho Unt, kelle sõnul samuti põhjustavad hinnatõusu välistegurid ehk toormehindade tõus.
Rahandusministeeriumi kantsler ja eurole ülemineku asjatundjate komisjoni juht Tea Varrak kinnitas vihjetele, et erinevate väikeste kaupade nagu kohvitassi hind on juba tõusnud ka euro põhjustatava hinnatõusu vastase kampaaniaga liitunud ettevõtetes, vastuseks, et tarbijakaitseamet jälgib hinnakujundust tähelepanelikult selle aasta lõpuni ning ebaadekvaatse hinnakergituse korral on ametil õigus kaupmeest ka trahvida.
Rein Minka juhtis tähelepanu sellele, et topelthindade kuvamine ehk siis hindade näitamine nii kroonis kui euros jätkub esimese poolaasta lõpuni. «See peaks andma alust kõikidele ostjatele hindadest midagi arvata,» lisas ta.