Ekspert: kodustele tippjuhtidele rahvusvahelisel tasemel palga maksmine ei ole põhjendatud
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
1. jaanuar 2011, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi üks parim tippjuhtide personaliotsinguga tegeleja Michael Berglund usub, et see on täielik nonsenss, et riigi firmajuhtide palgad on samaväärsed rahvusvahelistega. SEB juht Annika Falkengren ei saaks iialgi rahvusvahelise panga juhina tööd,» kinnitas ta Rootsi E24-le antud intervjuus.
Börsiettevõtete juhtide kõrgeid palkasid põhjendatakse Rootsis sarnaselt Eesti tippjuhtide palkadele rahvusvahelise konkurentsiga, väites, et kui samaväärset palka ei maksta, ei suudeta juhte kodumaal kinni hoida ning nad lähevad ära välismaale. Või siis väidetakse, et häid juhte ei suudeta madala palgaga välismaalt riiki meelitada.
Berglund kinnitab aga, et selline põhjendus on ebaadekvaatne, sest enamus välismaiseid tippjuhte ei tule nagunii Rootsi tööle ning juba viiekümnele lähenevad Rootsi tippjuhid ei ole välismaal huvipakkuvad.
Ka on Berglundi sõnul ärikultuur Rootsis ja näiteks USAs väga erinev. Firma president määratakse ametisse tavaliselt 40-50 aastaste seast. Selles eas ei ole välismaale kolimine Berglundi sõnul kerge ning arvestada tuleb ka perekonna huvidega.
Noorematel inimestel on liikumine erinevate riikide vahel kergem, kuid ka sellisel juhul kerkib üles nende sobivus juhina, sest vaevalt on neil väga heade spetsialistioskuste kõrval olnud aega end juhiametiks ette valmistada.
Ühe absurdseima näitena toob Berglund välja Electroluxi uue juhatuse esimehe valiku, kus firma etteotsa toodi ameeriklane Keith McLoughlin, kellele makstakse rootslaste taskust hiigelpalka. «See on arusaamatu, et palgati just Keith McLoughlin, kelle palganõudmine ületab kõik Rootsi rekordid,» lausus Berglund.
Sammu tulemusena muutub Berglundi sõnutsi kogu ettevõtte juhtkonna palgastruktuur ning edasist palgasurvet kogu ettevõttes on raske ohjeldada. «75-miljonilise palgaga juhil on väga raske müügimeeskonnale öelda, et palgakulusid tuleb 2 protsenti vähendada,» lausus ta.
Berglundi sõnul ei ole põhjendatud ka väited, et inimesele, kelle kogu karjäär on toimunud Rootsis, tuleks hea töötulemuse saamiseks maksta rahvusvaheliste standardite kohaselt, sest muidu nad lahkuksid. «Näiteks Annika Falkengren (SEB juhatuse esimees-toim.) ei saaks kunagi tööd välispanga presidendina,» kinnitas Berglund.