EASi ekspordijuht: ekspordi tulevik sõltub riskijulgusest

Puitmajatööstus veab eksporti kasvule. Pildil tootmine Kodumaja tsehhis.

FOTO: Kodumaja

Ekspordi kasvu väljavaated sõltuvad sellest, kui palju pealehakkamist on ettevõtetel katsetada uute turgudega, ütles EASi ettevõtluse ja ekspordi keskuse direktor Tea Danilov.

Danilovi sõnul on veebruari ekspordi seitsmeprotsendiline kasv võrreldes eelmise aastaga hea uudis, kuid tuleb ka arvestada madalat võrdlusbaasi. «Aga muidugi see teeb meile väga rõõmu, see oli üks tugevamaid kasvusid üle pooleteise aasta. Võib loota, et see on märk aegade paranemisest,» ütles ta.

Danilov tõi näiteks Norra turu, kus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) näeb klientide pealt, et areng on olnud positiivne. «Siin näitab ka EASi kogemus, et ettevõtted soovivad minna Norra energeetikatööstusesse masinaid, seadmeid ja tehnilisi lahendusi pakkuma,» rääkis ta. «Arvestades, et Norra naftatööstuses on praegu keeruline aeg, nafta hind on madal ja surve kulude kärpimiseks suur, siis see võib pakkuda Eesti ettevõtetele võimaluse varasemaid tarnepartnereid välja vahetada.»

Tehasemajad, eelkõige puitmajad on Danilovi sõnul Eesti poolt vaadatuna kasvav ekspordisektor. «Sektoris on palju ettevõtteid, kuid kindlasti kõige nähtavam on Kodumaja, kes sai eelmisel aastal kõige konkurentsivõimelisema ettevõtte auhinna. Norras on Kodumaja juba päris tugev puitmajabränd, aga tore on näha, et ta tasapisi laienemas ka mujale: Saksamaale, Prantsusmaale. See on ka paljuski puidutööstuse ekspordi kasvu taga.»

EAS viis mullu augustis ettevõtted Norra suurele tööstus- ja energeetikamessile OMS. Norras on EAS-il kohapeal ka ekspordinõunik, kes saab Eesti ettevõtjaid aidata.

Eesti eksport ulatus tänavu ka Araabia Ühendemiraatidesse. «Siin ei saa rääkida isegi kasvust, see turg on esmakordselt kaardile ilmunud. Siin räägime peaasjalikult IT- ja kaitsetööstuse ekspordist,» ütles Danilov.

Kuu aega tagasi käisid Eesti kaitsetööstuse ettevõtted koos EASiga Abu Dhabis kaitsetööstuse messil. «Võib olla, et need tegevused hakkavad vaikselt vilja kandma,» ütles Danilov.

Puidutööstuse kõrval toetab EAS ka Eesti kaitsetööstuse klastrit. „Muidugi ei piirdu huvi vaid Araabia turgudega, vaid väga palju vaadatakse ringi ka Suurbritannias ja USAs,» sõnas Danilov.

Danilovi hinnangul on põhiküsimus selles, et milline on Eesti ettevõtete koht ekspordi tarneahelas ja kas suudetakse liikuda lähematelt turgudelt kaugematele. «Kui Soome majanduse väljavaated ei ole jätkuvalt eriti palju paranenud ja ka Venemaal on märkimisväärsed probleemid, on tegelikult ümberorienteerumine jõukamatele ja uusi võimalusi pakkuvatele turgudele laiemas plaanis tähtis märksõna. See tihtipeale eeldab tootearendust,» rääkis Danilov.

«Vaadates, et elektroonikatööstus on veebruari näitajate põhjal otsustades taas kasvuteele asunud, siis seal me räägime suures plaanis siiski tellimustootmisest ja allhankest,» ütles EASi ekspordisuuna juht..

Enamik ettevõtteid usub Danilovi sõnul jätkuvalt, et protsesse lihvides ja täiustades suudetakse alandada omahinda ja sellega siis konkurentsis püsida. Aga sellisele taktikale tuleb tema hinnangul tegelikult varem või hiljem lagi ette. Marginaali suurendamine sellisel moel ei pruugi olla pikaajaline strateegia.

«Lõpuks tuleb ikka püüda liikuda tarneahelat pidi järgmisele positsioonile, pakkudes midagi enamat senivalmistatud pooltootest. See on seesama tootearendusvõimekus,» ütles Danilov.

Danilovi sõnul tuleb minna kaugematele turgudele, sest lähiturgud kipuvad viibima samas majandustsüklifaasis. «Kui üks regioon parajasti ei kasva, on suurem kasv on kaugemal,» märkis ta. Samas on ka erisusi, näiteks euroalast väljaspool olevad riigid, nagu Ühendkuningriigid ja Rootsi, kus on kõrgem majanduskasv kui euroalas.

«Tulevikuväljavaated sõltuvad sellest, kui palju pealehakkamist on ettevõtetel katsetada uute turgudega. Tähtis on mitte hoida kõiki mune ühes korvis - tuleb proovida hajutada ekspordiriske,» rääkis Danilov.

Tagasi üles