Eestlased on kaotanud usu siinse majanduse paranemisse

FOTO: Toomas Huik

Kuigi Eesti majanduse üldolukord oli märtsis parem kui mullu detsembris, on Eesti elanikud praegu majanduse väljavaadete suhtes tunduvalt pessimistlikumad kui aasta tagasi, selgus konjunktuuriinstituudi analüüsist.

Kui mullu arvas 13 protsenti eestlastest, et majandus on halvenenud, siis märtsiks oli nende inimeste osakaal kasvanud 27 protsendini. Märkimisväärselt on vähenenud inimeste hulk, kes arvavad, et Eesti majanduse olukord on paranenud. Kui mullu oli sellel seisukohal 35 protsenti eestlastest, siis tänavu märtsiks oli see osakaal langenud 20 protsendini.

«Aastaga on elanike optimism päris palju kahanenud,» märkis konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Tendentsi jätkumine ohustab eratarbimise kasvu.

Oma osa pessimistlikemas hinnangutes on rahvusvahelistel riskidel – Brüsseli terrorirünnakutel, Venemaa ja Ukraina konfliktil, pagulaskriisil ja terrorismi rahalistel mõjudel laiemalt. «Need piirkonnad, mis on terrorismist kahjustatud – see mõjutab nende turismi-, transpordi- ja kaubandussektorit, meelelahutust,» selgitas konjunktuuriinstituudi direktor. Ühe näitena tõi ta välja Egiptuse kuurordid, mis on sattunud tugeva löögi alla.

Konjunktuuriinstituut ise on praegu majanduse osas natuke positiivsemalt meelestatud kui mullu detsembris: praegu 4,6 punkti 9-palli skaalal, detsembris pani instituut hindeks 4,3. «Aga see on natuke vähem kui päris rahuldav viis punkti,» sõnas Josing instituudi viimast majandusprognoosi tutvustades. «Kuue kuu pärast on hinded üldolukorrale natuke paremad – 6,2 punkti,» lisas ta.

Josingu sõnul jätkub viimased paar aastat valitsenud olukord, kus majandus on väga eratarbimise suunas kaldu – kuigi eksperdid on kogu aja pidevalt oodanud, et investeeringute osakaal kasvaks.

«Tegelik olukord on meie hinnangul läinud ainult hullemaks,» nentis Josing. Küll aga märkis ta, et kuue kuu pärast võib ka eratarbimine hakata tagasi tõmbuma.

Eesti majanduse tähtsamate ekspordipartnerite arengut kirjeldades tõi Josing välja, et Põhjala partnerite – Soome ja Rootsi – vahel laiub kuristik. «Soome majanduse hinnang on väga madal, Soome eksperdid hindavad seda 1,3 pallile, Rootsil aga väga kõrge,» sõnas ta, viidates selle aasta esimese kvartali 8,3-pallisele hinnangule.

Saksamaa majanduse hinnang on hea – 7,5 palli – ning Läti ja Leedu hinnangud on samuti kõrgemad kui meil, vastavalt 5,3 ja 7,0 palli. Samas Venemaal on see 2,3 palli.

«Mis võiks meil olla valitsuse ja riigi jaoks mõtte- ning analüüsikoht – Eestis on ikkagi äärmiselt halb hinnang investeeringutele võrreldes meie naaberriikidega,» sõnas Josing. Ainult Soome hindab oma investeeringuid sama madalalt.

«Aga millegipärast on meie olukord Leeduga võrreldes täiesti teine – kui Leedu hindab oma investeeringute olukorda 6,3 palliga, siis meil on 2,0,» ütles Josing, lisades, et ka Rootsil ja Saksamaal on investeeringutel hea hinne.

«Kõik riigid, kus me näeme majanduskasvu, seal on ka investeeringutega olukord korras,» tõdes ta.

Ettevõtjate hinnanguid arvesse võttes on Eesti majandususaldus alla Euroopa Liidu keskmist, jäädes üsna alumisse otsa. Samas juhtis konjunktuuriinstituudi direktor tähelepanu asjaolule, et euroliidus tervikuna on majandususaldust tabanud viimastel kuudel langus.

«Kui üldiselt rõhutatakse, et Euroopa Liidus majanduse olukord paraneb, siis kahjuks ettevõtjate hinnangul seda pilti praegu ei ole,» rääkis Josing. Euroopa Liidu keskmisest on täna majandususaldus suurem Ungaris, Rootsis, Hispaanias, Suurbritannas ja Leedus. Eestist madalam on see üksnes Soomes, Austrias ja Kreekas.

Erinevate majandususalduse ja kindlustunde valdkondade arengule hinnanguid andes märkis Josing näiteks ehituse kohta, et see sektor hakkab väljuma langusest, kuigi 2007.-2008. aastate buumiolukorra kordumist ta lähima kümne aasta jooksul ette ei näe.

Stabiilne on ka tööstuse ja kaubanduse olukord. Üldiselt hinnatõusu ei tööstuses ega ehituses lähiajaks ei prognoosita. «Ainult kaubandus näeb, et siin võib hinnatõusu tulla,» tähendas Josing.

Kuigi toidu hinnad ei ole tarbija jaoks nii palju langenud, kui on tooraine hinnad, ei tunneta tarbija seda hinnalangust. Nimelt oli neljaliikmelise pere nädalase toidukorvi maksumus selle aasta märtsis 68,16 eurot, mis on viimase nelja aasta madalaim.

Eesti tarbijate kindlustunde indikaator on konjunktuuriinstituudi direktori sõnul olnud aastaid kõrgeim kui mujal Balti riikides. Küll aga on see viimastel kuudel langenud allapoole ka Läti ja Leedu indikaatorist.

«Kui vaadata, millest see tuleb, siis Eesti inimese prognoosid oma pere kindlustunde osas on madalamad, Eesti inimese prognoosid Eesti majandusele on madalamad, on kasvanud hirm tööturul juhtuva ees,» loetles Josing põhjuseid.

Seekordses konjunktuuri ülevaates kajastus lisaks majanduse üldolukorrale, majandusarengu prognoosile ja toidukorvi maksumusele muu hulgas ka kaks põllumajandusturgu: liha- ja teravilja turg ning tarbimine.

«Põllumajandus annab väga olulise osa Eesti sisemajanduse kogutoodangust ja seda sektorit ei tohiks tähelepanuta jätta,» põhjendas Josing, viidates täna piimandust tabanud kriisile, kus piima kokkuostuhind on Eestis üks euroliidu madalaimaid.

Tagasi üles