iDeal kampaania

Paindlikud töösuhted nõuavad seadusemuudatusi

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri Egle Kääratsi (vasakul) ja tööelu arengu osakonna juhi Thea Treieri sõnul on tööõigus kompromiss. Seda meenutavad neile senini plekkämbrid, mille eelmise töölepinguseaduse muutmise ajal ametiühingud ministeeriumi külge riputasid.

FOTO: Eero Vabamägi

Viimastel kuudel on ettevõtlusorganisatsioonid ja juristid teravalt päevakorda tõstnud vajaduse muuta Eesti tööõigust, mis nende hinnangul takistab paindlikumaid töösuhteid ehk näiteks kaug- ja projektipõhist tööd.

Tellijale

Ka õiguskantsler Ülle Madise on nn 21. sajandi töösuhetega seotud küsimustele senisest enam tähelepanu pööranud. Madise kutsel on korraldatud osaliste ümarlauad, mis said tõuke äriühingu juhatuse liikme töötuskindlustuse probleemist ja sotsiaalsete garantiide süsteemi puudustest tulevikus.

Praegu avaldatud kriitika, mis pärineb näiteks justiitsministeeriumis kogunenud juhtgrupi või rahandusministeeriumi nullbürokraatia raportist, on tööandjate soovinimekiri, millega vastaspool ehk ametiühingud ei pruugi täielikult nõustuda (loe näiteid lisaloost).

«Me adume vajadust muuta töösuhteid, kuid tahame täpsemalt aru saada, milline on reegli muutmise vajadus,» rääkis sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juht Thea Treier. Nii ootavadki nad praegu nii tööandjate kui ka ametiühingute vastust päringule, milliseid konkreetsed muudatusi nad töölepingu seadusesse tööaja korralduses tahaksid.

Ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul hämmastab teda see, et justiitsministeerium ei näinud töötajaid majandusarengu olulise osalisena ja jättis nad oma aruteludest täielikult välja.

«Proovige majandust, kus pole töötajaid või on töötajad, kes pole lojaalsed ühisele eesmärgile – see lihtsalt ei toimi. Justiitsministeeriumi käitumine ei ole kooskõlas hea seadusloome tavaga, mille täitmist see ise kiivalt jälgib,» leidis Peterson.

Kuid ametiühingud on valmis tööõiguse mõningaseks muutmiseks arutelu alustama, kuna ka neil on kohtupraktikas ilmnenud mõned punktid, mida oleks vaja seaduses muuta – need puudutavad ennekõike hüvitisi ebaseadusliku vallandamise olukorras, kus lisakaitset vajaksid noored lapsevanemad ja töötajate esindajad. Üldiselt aga hindavad nad praegust töölepingu seadust piisavalt paindlikuks.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles