Brüssel pürib asüüliandmise monopoliks

EASO. Uus keskasutus on sündimas.

FOTO: fra.europa.eu

Euroopa Komisjon avalikustas eile dokumendi, milles esitleb varjupaigareeglite kapitaalremondi kondikava kuni keskasutuseni välja.

Dokumendis tuuakse esile nn Dublini reegli reformimise võimalused, kirjutab Financial Times – muuhulgas tühistataks põhimõte, mille alusel põhjapoolsed liikmesriigid võivad saata varjupaigataotlejad tagasi sadamasse, kus nende jalg maale astus.

Euroopa Liit üritab parasjagu putitada oma piire ja süsteeme, mis varisesid mullu kokku 1,8 miljoni piiriületaja all. Peamiselt oli tegu Kreeka kaudu Saksamaale pürgijatega.

Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi sõnutsi «ei ole praegune süsteem enam jätkusuutlik. Riikide erinevad lähenemised on toitnud varjupaigašoppamist ning korrapäratut migratsiooni, samal ajal kui me oleme näinud selle jätkuva kriisi jooksul, kuidas Dublini reeglid panevad liiga palju vastutust vaid paari üksiku liikmesriigi peale.»

Valmiv varjupaigasüsteem kätkeb endas potentsiaalselt plahvatusohtlikke poliitilisi lahendusi nagu näiteks kohustuslike põgenikekvootide kehtestamine ning piirangud riikide õigusele otsustada, kes varjupaigale kvalifitseerub.

Avaldatud dokumendi alusel kirjutab komisjon suvel välja konkreetsed seadusettepanekud, võttes arvesse nende poliitilise edu tõenäosust.

Teel täielikult tsentraliseeritud süsteemi poole kujutab komisjon ette kahte vaheetappi.

Esimene oleks lubada sisserändajate tulva alla sattunud riigil neid erandkorras laiali jagada.

Teine oleks nõuda liikmesriikidelt, et nood kirjutaksid alla automaatsele kvoodisüsteemile, mis kohustaks neid võtma vastu teatud portsu kõikidest ELi pinnale saabujatest.

Kõige selle juures soovib Brüssel ühtlustada taotluste töötlemise protsessi ja lubade andmise protsenti.

Lõppkokkuvõttes tuleks liikmesriikidel loovutada kontroll varjupaigapoliitika üle keskasutusele, kus võetaks vastu esmaseid otsused ning jagataks põgenikud «õiglaselt» laiali.

Föderaalseks keskasutuseks kujuneks Euroopa varjupaigaküsimuste tugiamet (EASO), mis praegu nõustab liikmesriikide valitsusi. Sellise stsenaariumi puhul läheks Euroopa Liidule üle järjekordne annus suveräänsust, mis eeldaks aluslepingu muutmist.

Tagasi üles