Olli Rehn: õiged ja valed euroennustused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni majandus- ja rahaküsimuste volinik Olli Rehn on veendunud, et 2011. aasta osutub libaprohvetitele ebameeldivaks ning euro väljub kriisist tugevamana kui varem.
Peagi jätame hüvasti 2010. aastaga, mille käigus on praeguseks kolm aastat kestnud majandus- ja finantskriis hakanud ohustama tervete riikide maksevõimet. See on pannud viimsepäevakuulutajaid ennustama euro ja isegi kogu Euroopa Liidu lõppu.
1. jaanuaril 2011 võtavad eestlased kasutusele euromündid ja -sedelid. Kas olete pannud oma raha valele hobusele?
See ei ole sugugi nii. Euro on täies elujõus usaldusväärne ja stabiilne vääring, mis on taganud kasutajatele rahalise stabiilsuse ja madala inflatsiooni. Euro on finantstormi ajal müürina kaitsnud eelkõige neid euroala väikeriike, kes on suutnud oma riigi rahanduse kontrolli all hoida.
Hädakraaksujate süngetest ennustustest hoolimata on Euroopa majanduses just praegu toimumas oluline pööre. See väljendub eelkõige kolmes asjaolus. Esiteks on 2010. aasta lõpus majanduse taastumine stabiliseerunud. Teiseks on Euroopas hakatud uuesti läbi vaatama majandus- ja rahaliidu aluseid. Kolmandaks on Euroopa Liit kindlalt otsustanud kaitsta maailmajao finantsstabiilsust.
Euroopa Komisjoni majandusprognoosi kohaselt peaks ELi majanduskasv ulatuma tänavu 1,75 protsendini, järgmisel aastal mõnevõrra aeglustuma (jäädes 1,5 protsendi piiresse) ning 2012. aastal jälle kiirenema (jõudes kahe protsendini).
Ka Eesti majandus on hoogsalt taastumas ning 2011. aasta oodatav kasvuprotsent on 4,4. Lisaks sellele on Eesti trumbiks rahaliidus paindlikkus ning kvaliteetne ja kiire töövahendusteenus, tänu millele on alates 2010. aasta kevadest loodud juba palju uusi töökohti.
Eesti kurss rangele fiskaalpoliitikale ning jätkusuutlikule rahandusele on andnud oodatud tulemusi. Euroalaga liitudes on Eesti eelarvepositsioon tugev ning valitsemissektori võlg konkurentsitult ELi väikseim (2009. aastal 7,2 protsenti ja 2010. aastal esialgse hinnangu järgi 8 protsenti). Seda kurssi tuleks hoida.
Mõned eestlased muretsevad, et eurole üleminek toob kaasa hinnatõusu. Energia ja toiduainete hinnad (kroonides) on Eestis tõesti hiljuti tõusnud, kuid selle põhjuseks on pigem suuremad aktsiisimaksud ning kogu maailmas kasvanud nõudlus toiduainete järele.
Euroopa Komisjoni 2009. aastal tellitud ulatuslik uuring näitas, et seni euroalaga liitunud riikides on euro kasutuselevõtt mõjutanud inflatsiooni üsna vähe. Mõnevõrra on kallinenud teenused (nt toitlustamine, puhastus-, remondi- ja juuksuriteenused), kuid esmatarbekaupade puhul (söök ja jook, tubakas, autokütus, transport jne) on hinnatõus olnud minimaalne.
Eesti on teinud ühtlasi väärt algatusi hindade läbipaistvuse tagamiseks, näiteks ausa hinnastamise leppe sõlmimine.
Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti on pea kahe kümnendi jooksul näidanud, et suudab fikseeritud vahetuskursi tingimustes edukalt tegutseda ja muutustega kohaneda.
Teistes euroala riikides on kriis aga valusalt ilmsiks toonud struktuurireformide puudujääke ning nendega tuleb tegelema hakata kohe. Komisjon esitab lahendamist vajavate probleemide kohta oma arvamuse iga-aastases majanduskasvu analüüsis 12. jaanuaril.
Euroalas on kaks riiki – Kreeka ja Iirimaa –, kes saavad rahvusvahelist finantsabi. Nad on alustanud pretsedendituid kohanemisprogramme, mis tulevikus annavad kindlasti püsivaid tulemusi. Ka Portugal ja Hispaania, kes samuti on turgude teravdatud tähelepanu all, valmistavad ette põhjalikke reformikavasid.
Samal ajal on käimas suured ümberkorraldused majandus- ja rahaliidu alustugede kindlustamiseks.
1. jaanuarist hakkab kehtima uus finantsjärelevalve kord, regulatiivraamistikku on tugevdatud ning ettevalmistamisel on uued vahendid panganduskriiside lahendamiseks. Pankade stressitaluvusteste täiustatakse ning laiendatakse nende ulatust.
Komisjon esitas septembris majandusjuhtimist käsitlevad ettepanekud, millega tugevdada majandus- ja rahaliidu finantsdistsipliini nurgakiviks olevat stabiilsus- ja kasvupakti, pöörates rohkem tähelepanu võlataseme suurusele ning kehtestades kiiremad ja automaatsemad sanktsioonid eeskirjade rikkumise eest.
Euroopa Ülemkogul lepiti kokku Euroopa stabiilsusmehhanismi kasutuselevõtus. See on euroala kui terviku alaline finantsstabiilsuse kaitse süsteem, milles osalevad euroalasse kuuluvad liikmesriigid. 2013. aastal asendab see tänavu mais kolmeks aastaks kehtestatud finantstagatiste mehhanismi.
2011. aastal tuleb majandusjuhtimise reformid kiirelt ja järeleandmisteta ellu viia. Liikmesriigid peavad kindlalt püsima struktuurireformide kursil ja seda kõikides majandussektorites. Kehtestatud finantstagatised peaksid andma piisavalt aega, et tagada konsolideerimismeetmete ja struktuurireformide usaldusväärsus ning muuta need pöördumatuks.
Oleme kindlalt veendunud, et 2011. aasta osutub libaprohvetitele ebameeldivaks. Euro tuleb kriisist välja tugevamana kui varem.