Ansip: valitsussektor võib tänavu omadega nulli jõuda
30. detsember 2010, 13:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on võimalik, et Eesti valitsussektori tänavune eelarve ei jää miinusesse, nagu prognoositud, vaid tuleb hoopis nulli.
Ansip tuletas valitsuse pressikonverentsil meelde, et prognooside kohaselt peaks valitsussektori defitsiit tulema tänavu 1,3 protsenti.
«Kuid nagu detsembris ikka, väga suurt kindlustunnet ei saa olla,» kõneles peaminister. «Ma olen kindel, et allapoole seda prognoosi ta ei peaks laskuma, defitsiit suuremaks ei peaks minema,» rääkis Ansip.
«Aga võib juhtuda ka nii, et defitsiiti ei tulegi,» märkis ta.
Ansipi sõnul oleks selline stsenaarium «visuaalselt suhteliselt kurb», sest järgmisel aastal defitsiit tuleb - Kyoto saasteühikute müügist saadud raha kulutamise tõttu.
Tema sõnul on konks selles, et saasteühikute müügist laekuv raha tuleb märkida tänavusse eelarvesse, kuid see kulutatakse valdavalt järgmisel või ülejärgmisel aastal. «Tulu sel aastal, kulu järgmisel aastal,» piltlikustas peaminister.
Ansipi väitel ei meeldi valitsusele taoline kirjendamine ning nad soovivad, et Kyoto tulud ja kulud läheksid kirja ühel ja samal aastal. «Aga kuidas läbirääkimised meie statistikaametil ja Eurostatil õnnestuvad, seda näitab aeg.»
Ansipi väitel on ka riigieelarve laekumised olnud võrreldes kavandatud eelarvega märksa paremad. «Käesolev aasta tuleb rahalises mõttes Eestile võrreldes väga-väga paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega edukas.»
Ansip märkis, et isegi siis, kui valitsussektori puudujääk peaks tulema 1,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKTst), oleks see üks Euroopa Liidu väiksemaid, kui mitte kõige väiksem defitsiit.
Meenutuseks, eurorahale ülemineku ühe tingimusena nõuti, et valitsussektori puudujääk oleks väiksem kui 3 protsenti SKTst.
Valitsussektor koosneb vastavalt riigieelarve seadusele riigist, kohaliku omavalitsuse üksustest ja muudest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest (välja arvatud Eesti Pank, Hüvitusfond, Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond ning avalik-õiguslikud kutseühendused). Lisaks moodustavad valitsussektori nimetatud institutsioonide asutatud sihtasutused, mille tuludest kahe viimase aasta jooksul üle poole moodustavad toetused eelnevalt nimetatud institutsioonidelt.