Virumaale Ebaverre plaanitakse rajada kuni üheksa miljonit eurot maksev biogaasitehas, mis annaks tööd umbes viiele inimesele ja paneks rohelise energiaga käima Tartu ühistranspordibussid.
Virumaale plaanitakse üheksa miljoni eurost biogaasitehast
6. aprill 2016, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise kuu lõpus toimus Väike-Maarja vallas avalik arutelu Wiru Energiakeskuse plaanitava biometaanijaama üle. Detailplaneeringu ja keskkonnahinnangu uuringuga oli võimalik varasemalt tutvuda. Vallavanem Indrek Kesküla sõnul oli rahva huvi projekti vastu suur.
“Küsimusi oli ning need võtsime ka arvesse, aga kirjalikke vastuväiteid ei tulnud, seega ei ole vaja maavanema järelevalvesse minna,” ütles vallavanem.
Tema hinnangul oleks uue investeeringu tulek valda positiivne, sest see looks uusi töökohti.
“Maal tuleb vaadata töökohti nii, et iga töökoha kohta tuleb ju terve perekond, kolm-neli inimest, nii et viis kuni kümme uut töökohta tähendaks juba seda, et ligi 20 inimest saaks oma vallas toimetada ja see on suur asi,” rääkis Kesküla, kelle sõnul on oluline, et ettevõte on valmis pakkuma kohalikele koolitusi.
“Tegu oleks esimese Eesti biometaanijaamaga ning kindlasti on vaja spetsiifiliste oskustega inimesi,” ütles Kesküla ja lisas, et dokumendid tulevad arutusele järgmisel vallavolikogu istungil. Kui sealne otsus tuleb positiivne, on tõenäoline, et ehitustöödega saab alustada juba käesoleval aastal. Toorainena oleks plaanis kasutada loomade väljaheiteid kuni 20 kilomeetri raadiusesse jäävatest farmidest.
Alan Senkel Wiru Energiakeskusest ütles, et planeeritava biometaanijaama võimsus jääb vahemikku 1,5–1,6 MW ning aastas toodetaks 3,2–3,6 miljonit kuupmeetrit rohegaasi.
“Saadav rohegaas toodetakse maagaasivõrku, kus seda saavad transpordikütusena kasutada näiteks Tartu ühistranspordibussid, bilansipõhiselt põhimõtteliselt kõik maagaasi kütusena tarbivad transpordivahendid.
Kuna rahastuse teema on praegu pooleli, siis break-even-hetke (säästulävehetke – hetke, mil investeeringud on tasa teenitud – toim.) on raske prognoosida, kuid toetuse meetme rakendumisel peaks see jääma kindlasti kümne aasta piiridesse, et projekt oleks konkurentsivõimeline.
Samas tuleb arvestada, et energeetika valdkonnas on tavapäraselt pikemaajalised investeeringud,” selgitas Alan Senkel. Uuenduslik biometaanijaam tekitab kohalikes inimestes küsimusi just raskesti prognoositavate keskkonnamõjude tõttu, kuid siin arendaja murekohta ei näe.
“Kuigi tegemist on metaani käitleva tehnoloogiaga, ei kaasne keskkonnale olulist ohtu, kuna tegemist on hermeetiliselt suletud tehnoloogilise keskkonnaga ning tänapäevane tehnoloogia on arendatud võimalikult turvaliseks, võttes arvesse kõiki riske, välja arvatud muidugi inimlik rumalus,” ütles Senkel.
Planeeritav jaam läheks ühes tehase ja infrastruktuuri rajamise ning gaasitrassi liitumisega maksma kaheksa kuni üheksa miljonit eurot ning praegu käivad läbirääkimised keskkonnainvesteeringute keskusega toetuste teemal.
Alan Senkeli hinnangul võib ehitusega algust teha juba sügisel, kui rahastuse asjus kokkuleppele jõutakse, ideaalis võiks biogaasijaama avada juba järgmise aasta kevadel.
“Biometaanijaama rajamisega kaasneb otseseid ja seotud ametikohti kuni kümme, kuid tegemist on kvalifitseeritud ametikohtadega ning kindlasti pakub ettevõte ümberõpet ning vastavat koolitust nii kohalikele kui kaugemalt tulijatele,” kinnitas Alan Senkel ettevõtte soovi panustada kohalikku tööturgu.
Väike-Maarja vallas Kaarli talu pidav Kadri Kopso leiab, et biogaasijaamal võiks olla positiivseid mõjusid.
“Igasugune rohelise energia kasutamine on kiiduväärt. Mul oli võimalus lähemalt tutvuda biogaasijaamaga 2010. aastal Saksamaal. Imestan, et meil siinkandis neid seni veel nii vähe on,” ütles Kadri Kopso.
Ta avaldas lootust, et tooraine hankimisel hakatakse koostööd tegema lähikonna põllumajandusettevõtetega. “Uue biogaasijaama asukoht on igati loogiliselt valitud: suurimal tööstusalal, praeguste olulisemate lõhnatekitajate Vireeni, kus käideldakse loomseid jäätmeid, ja puidupelleteid valmistava Ebavere Graanuli vahetus läheduses.
Nii et kui biogaasi tootmisel peaks mingit lõhna erituma – mis suletud süsteemi korral ei ole kuigi tõenäoline –, siis toimub see paigas, kus lõhnataust on juba niigi vahetevahel üsna mitmekülgne,” rääkis Kadri Kopso.