LHV aktsiate märkimist tasub kaaluda

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Allikas: LHV Group

Uudis, et LHV Group (edaspidi LHV) plaanib mais aktsiate esmaemissiooni, on toonud kohaliku investeerimiskommuuni suur elevust. Märgid näitavad, et huvi LHV kui võimaliku investeerimisobjekti vastu on laiem ning üsna suure tõenäosusega märgivad (või vähemalt kaaluvad märkida) aktsiaid ka need, kellel senine investeerimiskogemus puudub.

Aga alustame algusest. Aktsiate avalik esmaemissioon (lühendatult IPO, mis tuleneb inglisekeelse termini initial public offering esitähtedest) tähendab, et ettevõte pakub oma aktsiaid ehk osalust selles ettevõttes avalikult kõigile.

Põhjusi, miks ettevõtted IPOsid korraldavad, on mitu.

Esiteks, nad võivad vajada tegevuse laiendamiseks lisaraha ja suurendavad selleks aktsiakapitali, emiteerides uusi aktsiaid.

Teiseks, ettevõtte omanikud soovivad mingisuguse osa omaosalusest rahaks teha, milleks võivad IPO käigus müüa aktsiaid ka olemasolevad aktsionärid.

Võimalik on ka kahe kombinatsioon – IPO käigus müüakse nii olemasolevaid aktsiaid kui ka emiteeritakse uusi. Nii toimisid üheksa aastat tagasi Ekspress Grupp ja Arco Vara, kus müüsid aktsiaid ka suuromanikud.

Kolmas põhjus on asjaolu, et börsile minema sunnivad kas ettevõtte võlausaldajad või vahepeal omanike ringi kaasatud riskikapitali- või investeerimisfondid. Teadaolevalt läks Google börsile riskikapitalistide survel ja Tallinki börsile minek oli eeltingimus, et Citigroupilt laenu saada.

LHV emiteerib uusi aktsiaid ning praegused omanikud vähemalt emissiooni kaudu aktsiaid ei müü; pigem on mõned neist andnud mõista, et ostavad juurde. Tihti pannakse olemasolevatele aktsionäridele 60–90 päevaks aktsiate müügi keeld.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles