Juhtkiri: kuldne bensiin
29. detsember 2010, 10:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mootorikütuse hinna tõusuga ei saa kõiki hinnatõuse põhjendada
Päris mitu Eestis tegutsevat mootorikütuse jaemüüjat armastavad kasutada kollast värvi. Bensiini hinna tõusu vaadates tekib aga kange tahtmine paluda neid kõiki firma logodel kasutusele võtta kuldne värv, sest tuleval aastal ähvardab bensiiniliitri hind kerkida isegi üle 20 krooni. Selleks ajaks tähendab see muidugi juba, et üle 1,27 euro praeguselt 1,22 eurolt.
Mootorikütuse müüjate kommunikatsioon allub pentsikutele reeglitele: kui bensiini hinda langetatakse, teatab ettevõte sellest avalikult, hinnatõusust saavad kliendid aga üldiselt juhuslikult teada. Nii on see käinud juba aastaid ja eks sellest tule ka autojuhtide harjumus tanklast möödudes hindadele pilk peale heita, isegi kui endal paak täis on.
Hinnatõus on harva hea uudis ja sellest tanklaketid lähtuvadki. Kuid juhuslik teadasaamine hinnatõusust tekitab tarbijais pettumustunde ning loob head võimalused kasutada bensiini kallinemist kõigi muude hinnatõusude põhjendamiseks.
Bensiini hind loomulikult mõjutab kõike, kuid kas ikka sellisel määral, nagu meid püütakse arvama panna? Oletame näiteks, et veel hiljuti maksis bensiiniliiter 18,7 krooni ja pere tarvitab kuus oma igapäevasteks sõitudeks 60 liitrit. See teeb kuus 1122 krooni. Kui nüüd maksab bensiiniliiter 19,15 krooni, siis suureneb perekonna kulu 27 krooni võrra kuus.
Kui vähe või palju seda on, on iga perekonna puhul erinev. Mõelgem, kas bensiini hinna selline kõikumine pole siiski liiga väike, et olla alati toodete ja teenuste hinnatõusu põhjenduseks.
Bensiin võiks muidugi alati odavam olla, pealegi moodustavad mitu pisikest hinnatõusu ühe suure. Kuid et meil endil naftat pole ning rafineerimistehaseid samuti mitte, siis tuleb meil seda maailmaturu hindadega osta. Pealegi mõjutaks maailmaturg meid ka naftariigina – eksportöörid müüvad oma toodet ikka sinna, kus selle eest rohkem makstakse. Kütust juhib turu nähtamatu käsi eriti halastamatult.
Eks vahel soovitatakse hinnatõusu kompensatsiooniks selle võrra aktsiise kärpida, kuid unustatakse seejuures aktsiisi tasakaalustav roll: kui tooraine hind kõigub kordades, siis mootorikütuse hind kõigub ikkagi vaid murdarvu piires ning makstav aktsiis jääb avaliku sektori kaudu kodumaisesse tarbimisse.
Niisiis on Eestis üpris keeruline midagi bensiini hinna tõusu vastu ette võtta. Kuid ühte asja võiksid mootorikütuse jaemüüjad siiski teha – nimelt endale tavaks võtta ka hinnatõusust teatamise. Sest kui teatatakse vaid häid uudiseid, siis tekitab see tarbijais petetuse tunnet. Kõik ülejäänud kaupmehed saavad aga seda ära kasutades oma hinnatõusud bensiini kallinemise kaela ajada.