Eesti päritolu kaupade eksport vähenes koguekspordist kiiremini
30. märts 2016, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu vähenes Eesti päritolu kaupade eksport kuus protsenti võrreldes mulluse aastaga, samas kui kogueksport vähenes neli protsenti, avaldas statistikaamet oma blogis.
Eesti päritolu kaubad moodustasid eelmisel aastal 68 protsenti kogu kaupade ekspordist, teatas statistikaamet. Kokku eksporditi 2015. aastal Eesti päritolu kaupu 7,9 miljardi euro väärtuses.
Eesti päritolu kaupadest eksporditi kõige enam masinaid ja seadmeid, nende väljavedu moodustas 29 protsenti kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist. Järgnesid puit ja puittooted (14 protsenti) ning muud tööstustooted (12 protsenti). Muude tööstustoodete kategooria hõlmab ka mööblit ning kokkupandavaid puitehitisi. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus oli kümme protsenti kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist.
Eesti päritolu kaupade ekspordist 80 protsenti läks Euroopa Liidu riikidesse. Kokku eksporditi 2015. aastal Eesti päritoluga kaupu 161 erinevasse riiki.
Kõige enam eksporditi Eesti päritolu kaupu Rootsi (24 protsenti) ja Soome (19 protsenti). Teised tähtsamad partnerriigid olid Saksamaa, Läti (mõlema osatähtsus kuus protsenti) ja Norra (viis protsenti).
Venemaa oli partnerriikide seas alles kümnendal kohal ning sinna eksporditi kolm protsenti Eesti päritoluga kaupadest. Eesti päritolu kaupade osakaal Venemaa ekspordis oli vaid 29 protsenti, samas kui Rootsi, Saksamaa ja Soome puhul oli Eesti kaupade osakaal koguekspordist vastavalt 85, 81 ja 80 protsenti.
Eesti päritoluga kaupade osatähtsus oli suurim puidu ja puittoodete ekspordis (93 protsenti) ning mitmesuguste tööstustoodete ekspordis (90 protsenti). Paberi ja pabertoodete ekspordist moodustasid Eesti päritoluga kaubad 88 ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist 72 protsenti.
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade puhul olenes Eesti päritolu kaupade osatähtsus ka kauba iseloomust. Elusloomade, piima ja piimatoodete, teravilja ning jahu ekspordist oli üle 90 protsendi kohalikku päritolu, samas jookide ja alkoholi puhul oli sama näitaja vaid 26 protsenti.