Enim vara on Eestis noortel peredel
Lisatud graafikud.

Eestlaste kõige väärtuslikum vara on nende peamine elukoht.

FOTO: PantherMedia

Eesti erineb teistest euroala riikidest selle poolest, et siin on vanema põlvkonna asemel rikkaimaid hoopis noored pered. Ka on Eestis varakad need pered, kus üks liige on ettevõtja.

«Eluasemeturg kujunes meil välja suhteliselt hiljuti, alates 2000. aastate algusest ja selle tõttu ei ole vanemad leibkonnad saanud ka eluasemelaenu – kuna eluasemelaenu antakse pikaks perioodiks, siis on see võimalus olnud noorematel peredel,» selgitas tänases Eesti Panga infotunnis ökonomist Tairi Rõõm, miks Eestis on kõige varakamad nooremad pered vanusegruppides 35-54 eluaastat.

Selle põhjuseks on veel ka asjaolu, et Eestis on noorematel peredel suhteliselt suured sissetulekud ning neil on olnud võimalus soetada laenuga kinnisvara, mille väärtus on suurem. «Ka on laenukoormus koondunud noortele leibkondadele ja vanusegrupist 55 ning vanemad on laenukoormus nullilähedane,» lisas Rõõm.

Küll aga koduomanike osakaal Eestis euroala keskmisest suurem – kui euroalas on oma kodu keskmiselt on 60 protsendil leibkondadest, siis Eestis on see ligi 80 protsenti. «1990. aastatel käis Eestis eluasemete erastamise protsess ja selle käigus enamus Eesti peresid sai eluasemete omanikeks tänu erastamisele,» sõnas Rõõm, mis on selle põhjuseks.

Muuhulgas tuleb uuringust välja, et ettevõtjatel on oluliselt rohkem vara kui muu hõivestaatusega leibkondadel. Nende varade osakaal on üks viiendik, st pea kaks korda rohkem kui euroala riikide seas keskmiselt. Sellist tüüpi vara omab Eestis ligikaudu 12 protsendil leibkondadest ja selle mediaanväärtus on 11 700 eurot. Sellega joonistub välja ka eestlaste varaline ebavõrdsus, kus ülemine 20 protsenti leibkondadele kuulub 70,7 protsenti netovarast. Ebavõrdsuse mõõdiku ehk Gini koefitsendi järgi on Eestis see ebavõrdsus ka euroala riikide seas üks kõrgemaid.

Üldiselt selgub Eesti Panga ja statistikaameti koostöös 2013. aastal läbi viidud leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringust, et Eesti leibkondadel on teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt vähe vara ja peamine elukoht ongi seejuures kõige kallim vara. Euroala riikide seas on Eesti netovarad mediaanväärtuse poolest Saksamaa ja Slovakkia järel viimasel kohal. Mediaanväärtus on keskmine näitaja, millest pooltel leibkondadel on rohkem ja pooltel vähem varasid. Eesti leibkondade netovara mediaanväärtus oli 2013. aastal 43 600 eurot.

Kui kinnisvara moodustab Eesti leibkondade reaalvarast suurima osa, siis finantsvarasid on eestlastel vähe ning peamiselt on need pangahoiused. Kui Eestis moodustab see 10 protsenti varadest, siis euroala keskmine on 17 protsenti. Laenudest moodustavad Eestis lõviosa kinnisvaralaenud ning neist omakorda on suurima tähtsusega kodulaenud, mille osakaal kogu laenukoormuses on 85 protsenti. Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem: Eestis on laenu võtnud 37 protsenti majapidamistest, euroalal 44 protsenti.

Ehkki eestlaste laenukoormus on euroala riikidega võrreldes väiksem, on Eesti leibkondadel ka suhteliselt vähe finantspuhvreid. Nimelt on mediaanleibkonnal – st leibkonnal, kellega võrreldes on pooltel leibkondadel vähem ja pooltel rohkem finantspuhvreid –, on olemas toimetulekuvaru umbes ühe kuu jaoks, euroala mediaanleibkonnal aga on varusid pisut enam kui kahe kuu jaoks.

Kokkuvõtvalt on Eesti leibkondade neotvara ja varade struktuur üsna sarnane teiste euroalasse kuuluvate Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Võrreldes nende riikidega on Eestis leibkondade netovara aga ebavõrdsemalt jaotunud ning seda koduomanike suurest osakaalust hoolimata. Finantsstabiilsuse seisukohast on Eesti leibkondade laenukoormus teiste euroala riikidega võrreldes küll väiksem, kuid Eesti leibkonnad on haavatavad oma tagasihoidlike finantspuhvrite tõttu.

Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut korraldatakse euroala riikides iga kolme aasta tagant. See on kõiki euroala riike hõlmav ulatuslik uuring, mis võimaldab võrrelda riikide leibkondade finantsseisu. Eestis viidi uuring läbi 2013. aastal ja selle jaoks küsitleti 2220 leibkonda. Järgmine leibkondade küsitlus viiakse Eestis läbi 2017. aastal.

Tagasi üles