Uuring: Eesti leibkondade netovara on üks euroala väiksemaid (10)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratiivne foto.
Illustratiivne foto. Foto: Marko Saarm / Sakala

Euroala leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey) põhjal on Eesti leibkondade netovara üks euroala väiksemaid, aga sarnane teistele euroala Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, kirjutab Eesti Panga ökonomist Jaanika Meriküll keskpanga blogis.

Euroala leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring on esimese omataoline, mis kaardistab Eesti leibkondade varad ja kohustused detailselt. Selle uuringu põhjal on Eesti leibkondade netovara üks euroala väiksemaid, ent sarnane euroala teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Erinevalt teistest eluruumide erastamise taustaga Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest on Eestis aga suur leibkondade varaline ebavõrdsus. Selle peamine põhjus on arvatavasti see, et suurematest keskustest välja jääva kinnisvara hind on madal, kirjutab Meriküll keskpanga blogis.

Kõnealuses uuringus on leibkondade rikkus mõõdetud netovarana ehk leibkonna kõigi varade ja kohustuste vahena. Kuna hiljuti euroalaga liitunud Läti ja Leedu ei ole veel uuringuga kaetud, pole üllatav, et Eesti leibkondade netovarade mediaan on valimi riikidest kõige madalam. Eesti leibkondade netovara mediaanväärtus oli 2013. aastal 43 600 eurot. Postsotsialistliku taustaga riike on selles valimis vähe, neist Eestile kõige sarnasema netovaraga on Slovakkia.

Üllatav on aga teiste riikide järjestus pingereas. Näiteks paigutuvad euroala mitte just kõrgeima SKP-ga per capita riigid Küpros, Malta, Hispaania ja Itaalia jõukate leibkondadega riikide gruppi, kuid euroala ühe tugevama riigi, Saksamaa leibkondade netovara ei jää Eesti mediaanleibkondadest kaugele. Sellise tavapäratu reastuse üks põhjus on Merikülli hinnangul mediaani kasutamine tavapärase aritmeetilise keskmise asemel. Mediaani kasutamine annab hea pildi sellest, kuidas läheb leibkonnal, kellest pooled on jõukamad ja pooled vaesemad. Samas ei saa mediaani põhjal teha üldistusi kogu riigi kohta, vaid selleks sobib paremini aritmeetiline keskmine. Aritmeetilise keskmise järgi paigutuvad Austria ja Saksamaa riikide järjestuses harjumuspärasemale kohale ning Eesti asetub väikse eduga Slovakkia ette. Netovara keskmine väärtus Eestis on 97 100 eurot.

Kuna leibkondade varadest moodustab tavaliselt kõige suurema osa nende kodu väärtus, siis on ebavõrdsus mõjutatud enim sellest, kui suur on kodu omamise määr riigis, kirjutab Meriküll keskpanga blogis. Näiteks ei ole Saksamaa ja Austria mediaanleibkond oma peamise elukoha omanik, vaid selle rentnik. Seetõttu on neis riikides mediaanleibkonnal vähe kinnisvara ja peamise osa varadest moodustavad hoopis muud reaalvarad ja finantsvarad. Postsotsialistlikus, võrdsusele suunatud ja hiljutise erastamispoliitika taustaga Slovakkias ja Sloveenias on aga kõrge kodu omamise määr ning ka ebavõrdsus on seal väike.

Ka Eestis on koduomanikke palju, kuid Eesti leibkondade netovara on jagunenud üllatavalt ebavõrdselt. Selle üks põhjus on suured piirkondlikud erinevused kinnisvarahindades, mistõttu on ka kodu väärtus piirkonniti väga erinev. Erinevused kodu väärtuses Eesti maakondade vahel on kahe- kuni kolmekordsed. Lisaks mõjutavad varalist ebavõrdsust paljud muud tegurid – muuhulgas sissetulekute erinevus – kuid kõigi nende tegurite rolli Eesti leibkondade varalise ebavõrdsuse kujunemisel peaksid välja selgitama täiendavad teadusuuringud.

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles