Kadunud 800 000 naftabarreli müsteerium

Rosnefti naftareservuaarid Tuapse linnas Venemaal.

FOTO: Vitaly Belousov / COVI / Scanpix

Möödunud aastal rahvusvahelise energiaagentuuri IEA tehtud nafta nõudluse ja pakkumise statistikas on laokil 800 000 barrelit naftat päevas. Kus see kogus tuleb, kuhu läheb ja kas see üldse olemaski on, on müsteerium, mille lahendamine võiks turgutada ülepakkumise käes vaevlevat turgu, kirjutab Wall Street Journal.

Osa analüütikuid arvavad, et need barrelid on Hiinas. Teised usuvad, et barrelid on sünnitanud vildak raamatupidamine, seega neid tegelikult ei eksisteerigi. Ja kui sel teisel seltskonnal on õigus, tähendab see ka, et pikemat aega nafta hindu allapoole trüginud nõudlust ületav pakkumine kahaneb märgatavalt.

Ajalehe teatel on ka varem barreleid «kaduma läinud», kuid see kord on puuduv kogus ajaloo suurim.

«Kui turul on nõudlus ja pakkumine üksteisele lähemal kui oletatud nende kadunud barrelite tõttu, võib hind kiiremini taastuda,» ütles David Pursell, energeetikainvesteeringutele spetsialiseerunud panga Tudor, Pickering, Holt & Co tegevjuht.

Kuidas barrelid siis «kaotsi lähevad»? Eelmisel aastal toodeti IEA arvestuste kohaselt päevas 1,9 miljonit barrelit naftat üle nõudluse. Sellest 1,9 miljonist läks ligi 0,8 miljonit hoidlatesse ja 0,3 miljonit oli transiidina kas naftajuhtmetes või tankerites avamerel. Järgi jääb aga 0,8 miljonit barrelit, mille asukohast pole statistikutel aimu.

Aasta viimases kvartalis tõusis «kadunud barrelite» päevane maht koguni 1,1 miljonini, ehk 43 protsendini kogu ületoodangu mahust.

1998. aastal, kui «kadunud barreleid» oli samuti ülisuur kogus, nõuti USA Kongressis häälekalt probleemi uurimist. Toona leiti, et «statistilised piirid võivad andmetes vigu tekitada» ning et «nende vigade ulatus ja suund pole selge».

«Kõige tõenäolisem seletus on, et neid barreleid pole lihtsalt olemas,» ütles WSJ-le Standard Charteredi naftaanalüütik Paul Horsnell.

IEA teatel võivad kadunud barrelid koosneda «ülehinnatud tootmismahust, alahinnatud tarbimisest ning laovarudest OECD-sse mittekuuluvates riikides». Nimelt saab IEA laovarude kohta andmeid ainult OECD maadest, kelle sekka ei kuulu näiteks Hiina.

Selle viimasega ei ole osad analüütikud aga nõus, juhtides tähelepanu, et sel juhul kasvaks mitte-OECD riikide laovarud palju kiiremini kui OECD omad, mis ei ole loogiline.

DNB Marketsi analüütikud märgivad oma turuhinnangus, et nõudluse andmed saadakse suures osas peamiselt teoreetilistest mudelitest, aga mitte reaalsest elust, osalt näiteks seetõttu, et mitte-OECD maades pole võrreldava statistika kogumine eriti levinud. «Seepärast kahtlustame, et mitte-OECD nõudlus on märksa suurem kui IEA raporteerib,» märkis DNB Markets.

Et toornafta pakkumise ja nõudluse andmed on ebatäpsed, ei juhindugi paljud naftakauplejad mitte konkreetsetest andmetest, vaid vaatavad pigem andmete muutust ajas, trende.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles